Kommentaar

Julia Laffranque | Kas riik, kes jätab oma inimesed vaesusse virelema, rikub inimõigusi?  (17)

Julia Laffranque, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik, professor, 17. veebruar 2019, 18:20
 
Euroopa Nõukogu endine kõrge ametnik Pierre-Henri Imbert on tabavalt öelnud, et vaeste õigused on vaesed õigused. Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste tagamine sõltub suuremal või vähemal määral riigi varanduslikust olukorrast ja ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on tunnistanud, et siin on riikidel küllalt suur mänguruum. Siiski on olemas teatud põhilised õigused, mida tuleb tagada ja millega seoses tõstatuvad mitmed küsimused. Näiteks kas vaesuse vastu saab võidelda Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (Konventsioon) laiendava tõlgendamisega? Kas leppida madalaimate ühiste standarditega või püüelda hoolivama riigi poole? Kas ja kui palju arvestada inimõiguste tagamisel riikide sotsiaalset, majanduslikku, ajaloolist ja poliitilist tausta?  

EIK on sotsiaalsete õiguste vallas käsitlenud õigust tervisele, õigust eluasemele, puuetega inimeste kaitset, võitlust vaesusega, õigust tööle, sunnitöö ja inimkaubanduse keelustamist, välismaalaste ja varjupaigataotlejate õigusi, õigust sotsiaalkindlustusele ja pensionile. Kusjuures tuleb eriti tähelepanelik olla kõige enam kannatavate ja haavatavate suhtes nagu puuetega isikud, lapsed, eakad, üksikvanemad, suured pered, kodutud, töötud, põgenikud.  

Inimväärikuse küsimus

Nii ei ole EIK välistanud teatud sotsiaalsete ja majanduslike õiguste sidumist inimväärikusega. Näiteks vene pensionäride kaebusi lahendades on EIK leidnud, et kuigi konkreetsetes asjades rikkumist ei olnud, võib liiga väike pension tuua kaasa ebainimlikud ja inimväärikust alandavad elamistingimused (Larioshina v. Venemaa ja Budina v. Venemaa). Seega võib EIK arvates riik põhimõtteliselt rikkuda inimõigusi sellega, et laseb pensionäridel vaesuses vireleda. 

Toon ära mõned EIK praktikas välja kujunenud sotsiaalõigustega seotud seisukohad: konventsioon ei taga õigust pensionile (Grudic v. Serbia); riigil on hindamisruum pensionisüsteemi tagasiulatuvaks muutmiseks (Khoniakina v. Gruusia); näiteks leidis EIK, et vanaduspensionite maksimaalse suuruse piiramine ei riku Konventsiooni (Valkov jt v. Bulgaaria), ka pidas EIK põhjendatuks Itaalia kehtestatud pensionisüsteemi, mis vähendas nende  Itaaliasse tagasipöördunud isikute pensione,  kes olid töötanud Šveitsis ja maksnud seal vähem makes, kui nad oleksid maksnud Itaalias töötades. (Maggio jt v. Itaalia). 

Ka hindas EIK Austria advokaatide pensionisüsteemi ja leidis rikkumise, sest vanaduspensioni skeem, mis põhineb kohustuslikul kuulumisel erialaorganisatsiooni, tekitab õiguspärase ootuse saada pensionile jäädes skeemist saadud kasu (Klein v. Austria). EIK on isegi kohustanud Bosniat ja Hertsegoviinat muutma pensioniseadusi (3500 isikut, kes taotlesid oma pensionivahe hüvitamist seoses kolimisega ühelt territooriumilt teise, Shekerovic ja Pashalic v. Bosnia ja Hertsegovina). Samas nõustus EIK sellega, et naiste pensionilejäämise tingimused võivad Tšhehhis ajutiselt olla soodsamad kui meestel (Andrle v. Tšhehhi Vabariik). Ka on EIK leidnud, et ajakirja toimetaja õigusi rikkus kohustus maksta au teotamise eest hüvitist, mis oli tema pensionist 25 korda suurem (Koprivica v. Montenegro).

Mis puutub sotsiaalkindlustussüsteemi, siis EIK arvates on selle loomine puhtalt liikmesriikide pädevuses (Schuitemaker vs. Holland), samal ajal on EIK juba 1980. aastatel rõhutanud, et õigus eluasemele on osa inimese esmavajadusest ja et eluasemega seotut ei saa jätta üksnes turu reguleerida, vaid et riigil peab jääma võimalus sekkuda, et tagada eluaseme vallas sotsiaalne õiglus (James v. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik). Kui kedagi tahetakse elukohast välja tõsta, siis peab kindlasti olema tagatud väljatõstmise õiguspärasuse kontroll ning võimalus seda vaidlustada (Gladysheva v. Venemaa; Buckland v. Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik).

Vaestele vähem õiguseid?

Viimasel ajal on päevakorral olnud ka riikide kokkuhoiupoliitika. EIK arvates on säästupoliitikas riikidel küllaltki suur otsustusõigus, siiski peavad nad kaaluma, kas on võimalik ka vähem drastiliste meetmete kasutamine. EIK hindab riikide kokkuhoiurežiimide puhul seda, kas tegemist oli pikema mõjuga ning määramata ajaks kehtestatud abinõudega või piiratud ulatuse ja lühiajaliste/ajutiste meetmetega, viimasel juhul ei pruugi rikkumist esineda (Da Silva Carvalho Rico vs. Portugal). Lisaks Portugalile on Euroopa Inimõiguste Kohus analüüsinud veel Ungari, Leedu, Bulgaaria, Itaalia ja mõistagi rahanduskriisist räsitud Kreeka kehtestatud kokkuhoiumeetmeid. 

Näiteks leidis EIK, et Hollandi tööandjate, kes maksid 2013. ja 2014.aastal täiendavaid makse, kuna nende töötajad olid kõrgepalgalised, kaebus sellise maksu peale EIK-sse on vastuvõetamatu. EIK leidis, et tegemist pole vaid rahvuslike huvidega, kuna majanduskriis puudutas mitmeid ELi riike. Siiski ei kahelnud EIK selles, et Madalmaadel oli mänguruum, et nad olid õigustatud kokkuhoiupoliitikat rakendama ning et kaebaja ettevõtete koormus polnud üleliia suur ja et need kokkuhoimeetmed on võrreldes Kreeka omadega, kus näiteks vähendati drastiliselt riigiametnike palku või kus halvenes Kreeka riigi fondide omanike olukord, palju kergemad (P.Plaisier B.V. jt vs. Madalmaad).

Mis puutub konkreetse inimese vaesusesse kui argumenti, mida riik kasutas teatud õiguste piiramiseks, siis EIK on leidnud, et Portugal rikkus konventsiooni, kuna võttis ära 10 lapse üksikemalt seitsme noorema lapse hooldusõiguse, algatas laste lapsendamise, keelas emal lastega igasugused kontaktid ja sundis ema nõustuma sundsterilisatsiooniga, ainuüksi seetõttu, et emal tekkisid majanduslikud raskused  393 eurose kuusissetulekuga oma lapsi üleval pidades. EIK arvates ei olnud riigipoolne nii tugev sekkumine proportsionaalne (Soares de Melo vs. Portugal).

EIK peab oluliseks puuetega isikute kaitset. EIK-l on tulnud hinnata nii seda, kas puuetega isikutel on juurdepääs haridusele (nt Çam vs. Türgi, kus leiti rikkumine, sest Türgi võimud keeldusid pimedat tütarlast Muusikaakadeemiasse vastu võtmast), kas on suudetud ära hoida nende solvamine ja diskrimineerimine (Đorđević vs. Horvaatia), kui ka seda, kas nende kinnipidamine on olnud õiguspärane, kas tingimused selleks ettenähtud institutsioonides nagu hooldekodud ja psühhiaatriahaiglad on inimväärikad (Stanev vs. Bulgaaria, Valentin Câmpeanu nimel esitatud kaebus vs. Rumeenia) ning kas neil on võimalik oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.

Keskkonnaõigusi on EIK pidanud paljuski ise tuletama, tuginedes Konventsiooni artiklile 8 – eraelu kaitse. Kõige tuntumaks näiteks on siin EIK otsus kohtuasjas Lopez Ostra vs. Hispaania, kus leiti, et riik ei olnud piisavalt kaalunud ühelt poolt linna majanduslikku heaolu ja teiselt poolt inimeste era- ja perekonnaelu, sh tervist seoses suurte lärmaka ja saastava tööstuse koondumisega ühte linna ja probleeme, mis tekkisid eeskätt prügitöötlemise vabriku vahetust lähedusest kaebaja elukohale. Hispaania võimud olid tegutsenud hilinemisega ja poolikult.

Kohtuasjas Vilnes jt vs. Norra, tuvastas EIK eraelu rikkumise seoses sellega, et Norra naftarikkusele kaasa aidanud tuukrid olid pannud oma elu ja tervise ohtu ilma, et neid oleks sellest teavitatud. 2016. aastal teavitas EIK Türgi valitsust Türgi vastu esitatud kaebusest, mis puudutab riigi suutmatust kaitsta muinsuskaitse all olevaid ajaloolisi objekte (kaebuse nr 6080/06). Selle kaasuse raames peab EIK hakkama hindama, kas õigus muinsuskaitse säilimisele võiks olla osa inimõigustest. 

EIK-l tuleb lahendada ka ühinemisõiguse ja meeleavaldustega seotud kaebusi, mis on seotud majandus- ja sotsiaalõigustega. Eriti problemaatiline on olukord Venemaal, Aserbaidžaanis ja Türgis, kus kaebajate sõnul teevad riigivõimud kõik võimaliku, et takistada demonstratsioone ning suruvad rahumeelseid meelavaldusi maha vägivallaga. EIK on öelnud, et isegi õigusliku aluseta meeleavaldus, kui see on rahumeelne, ei anna riigile vabu käsi selle jõuga mahasurumiseks (Kudrevicius vs. Leedu).    

17 KOMMENTAARI

h
Häbematu jutt 19. veebruar 2019, 10:59
Julial on kolm last. Palju sinul on?
t
Tõeleid 18. veebruar 2019, 16:52
Raha ei tulegi "Selveri " seinast vaid Europanga trükimasinast.
Loe kõiki (17)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee