Seisukoht

Seisukoht | Las Vakra proovib vahelduseks ka päris tööle minna (44)

Laur Uudam, arvamustoimetaja, 17. veebruar 2019, 18:19
Foto: Arno Saar
Et Rainer Vakra pärast isealgset plagiaadiintervjuud muutus pressile tabamatuks, on ehk mõistetavgi kaitsereaktsioon. Kui päev on kenasti alanud, valimised ukse ees ja oled ringkonna esinumber, siis on muretu sissetulek riigikogu liikmena järgmiseks neljaks aastaks sisuliselt garanteeritud. Et neetud ajakirjandus ähvardab aga selle idülli lõhkuda, siis on muidugi alust olla pahane. 

Valimistel kandideerimisest loobuda küll ei saa, kuid erakond ise võib sundida Vakrat mandaadist loobuma. Näo päästmiseks on võimalus, et Tallinna ülikooli akadeemiline komisjon ütleks, et tegu polnudki plagiaadiga. Iseasi, kas komisjon jõuaks sellisele järeldusele iseseisvalt või tuleks neid tagant aidata – kui plagiaadi tuvastate, jätame ülikooli riigi rahast ilma.

Samal teemal

Nõukaajal oli patustanud parteilase suurim hirm „tootvale tööle“ suunamine, kui jääd ilma parteitööga seotud privileegidest, mõnusast tubasest lipsuga tööst ja eripoest lastele viinerite ostmise õigusest. Ja tootev töö tähendaski tihtipeale mingit tööstusettevõtet. Otseselt treipingi taha küll ei käsutatud, kuid proletariaadile lähemale mingiks pool-asjapulgaks liikumine oli garanteeritud.

Kuidas aga jääks ellu oma elus päristööd mitte teinud Vakra, kui partei ta hülgaks? Eraettevõtjaile pole ju muidusööjat kukile tarvis. Sokutataks ta haletsusest mõnda riigiasutusse, kus sotsid pumba juures? Võtaks end töötuna arvele? Oskaks ta labidat käes hoida? Või jätab erakond ta tuima näoga riigikokku edasi istuma?

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee