Maailm

Trump kavatseb USAs välja kuulutada eriolukorra: mis edasi? (43)

Toimetas Greete Kõrvits, 15. veebruar 2019 18:15
President TrumpFoto: Reuters/Scanpix
Ühendriikide president Trump teatas reedel Eesti aja järgi veidi enne kella 18, et kavatseb küll kinnitada valitsuse töö uue eelarve, kuid samas välja kuulutada riikliku eriolukorra. Tänu sellele saaks ta võtta USA sõjaväe rahakotist vahendeid, et ehitada USA-Mehhiko piirile müüri.

Valge Maja kinnitas, et reedel allkirjastas president uue eelarve ja eriolukorra väljakuulutamise deklaratsiooni.

Kas see tähendab, et juba uuel nädalal algavad piiril ehitustööd?

Miks ei meeldi eriolukorra väljakuulutamine vabariiklastele?

Trump võib sellega seada ohtliku pretsedendi. Kui president, kellele miski ei meeldi, saab oma tuju järgi lihtsalt eriolukorra välja kuulutada, võib seda tulevikus sagedamini juhtuma hakata. Ja ega Trump ju igavesti presidendiks jää, isegi teise ametiaja korral tuleb Trumpi järel siis keegi teine. Kui kunagi saab USAl jälle olema demokraatlik president, võib ta Trumpi tegevusele viidates kuulutada välja eriolukorra mingil teemal, mis jällegi vabariiklastele väga ebasoodsaks osutub.

Miks näiteks esindajatekoda, kus demokraatidel enamus, üldse valitsuse eelarve kinnitas?

Kui esimeses valitsuse osalises tööseisakus detsembri lõpus-jaanuaris pidas suurem osa ameeriklasi selle eest vastutavaks Trumpi, siis nüüd võib täieliku eelarve puudumist juba ehk pidada Kongressi süüks. Kinnitamata eelarve tõttu rekordilised 35 päeva kestnud valitsusseisak oli ääretult ebapopulaarne sündmus, mõjutas 750 000 föderaalvalitsuse töötajat ning läks riigile maksma 11 miljardit dollarit. Poliitikud ei taha ealeski millegi sellisega oma käsi määrida, pealegi võttis Trump eelmise tööseisaku eest ettevaatamatult otse telekaamerate ees ise vastutuse. Võimalik, et demokraatide mõte on praegu umbes selline, et Trump söögu ise oma suppi. Tahab müüri ja erakorralist olukorda, siis seisku selle tagajärgedega ka silmitsi.

Demokraatidel pole maine mõttes hirmus palju kaotada: valitsuse töö eelarves, mis nüüd Trumpi lauale maandus, on müürijuppide ehitamise tarbeks üle miljardi dollari ette nähtud. Kuid sellest Trumpile, kes esialgu nõudis 5,7 miljardit ja nüüd plaanib võtta lausa 8,1 miljardit, ei piisa.

Demokraadid näitasid, et tulid presidendile natuke vastu ning samas jäid kindlaks, et nii röögatut summat, kui see, mida president tahab, pole nad valmis andma. Isegi kui president saab oma müüriraha, on tal keeruline seda võiduna serveerida: on ju eriolukorra väljakuulutamine omamoodi järeleandmine demokraatidele, kes müürile vabatahtlikult raha ei andnud.

Kas USA-Mehhiko piiril on illegaalsete immigrantide kriis, nagu Trump väidab?

Kuidas võtta. Kahtlemata on numbrid halvas mõttes muljetavaldavad: BBC vahendab USA piirivalve andmeid, kes pidas 2017. aastal lõunapiiril kinni 303 916 inimest, 2018. aastal 396 579 inimest. Seda saab võrrelda USA-Kanada piiriga, kus näiteks 2017. aastal üritas riiki illegaalselt pääseda 3027 isikut.

Samas on illegaalsed piiriületused viimase 18 aasta jooksul drastiliselt kukkunud. Mõnedel aastatel on neid eelmisest rohkem, kuid üldiselt on langustrend ilmselge.

Ehkki piiriületajad saavad kõige rohkem tähelepanu, ei saa siiski mööda vaadata sellest, et kõige rohkem illegaale tekib USAsse nende seast, kes sisenesid riiki seaduslikult, ent jäid siis lubatust kauemaks. Ehk et tegelikult on suurimaks illegaalsete immigrantide grupiks mitte üle Mehhiko piiri tulijaid, vaid need, kelle viisa tähtaeg juba kukkus, aga kes endiselt USAs elavad.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee