Maailm

NUTA VÕI NAERA: Suurbritannia otsib peata kanana Brexiti-lahendust  (20)

Tiina Tamman, 16. veebruar 2019, 08:30
BREXITI VASTU: Brexiti vastu olevad meeleavaldajad on viimastel päevadel toonud Londonis parlamendihoone juurde Brexiti võtmetegelaste karikatuursed kujud. Foto: ZUMA PRESS / Scanpix
Suurbritannia valitsus sai neljapäeval jällegi parlamendihääletusel lüüa – 45 häälega, mis pole 650-liikmelist alamkoda arvestades just suur läbikukkumine, ent samas ikkagi õõnestab valitsuse püüdu Brexiti tingimustes paremat tulemust saavutada.

Ajakirjanik Henry Zeffman on juba välja arvutanud, et viimase 14 kuu jooksul on valitsus saanud Brexiti teemal 11 korda parlamendis lüüa. Siinkohal on oluline meelde tuletada, et peaminister Theresa May, kes võitleb nüüd parlamendis visalt oma lahkumisplaani eest, ei tahtnud algul parlamenti Euroopa Liiduga peetavatesse kõnelustesse üldse kaasata. Tema oleks soovinud vaid valitsuse tasandil otsustada, kuidas riik Euroopa Liidust lahkub.

Samal teemal

Esialgsed kavad tuli küll varsti pärast 2016. aasta juunireferendumit maha matta, kui selgus, et Brüsseliga ei saa kõigil lahkumist puudutavatel teemadel korraga läbi rääkida. Mayl tuli leppida sellega, et kõigepealt saavutatakse üksmeel vaid lahkumistingimuste suhtes.

Kaubandusläbirääkimised saavad alata alles siis, kui lahkumine on toimunud. Ja nüüd ongi käes olukord, kus kaks aastat on arutatud vaid tingimusi. Mullu novembris jõuti Londoni ja Brüsseli vahel ka kokkuleppele ja trükiti ligi 600-leheküljeline juriidiliselt siduv dokument. Paraku ei ole Suurbritannia  parlament sellega nõus ja kukutas dokumendi 15. jaanuaril kolinal läbi.

May ei lasknud end sellest heidutada. Ta ei muutnud plaani, vaid jätkas selle propageerimist. Parlamendis 29. jaanuaril toimunud hääletuse tulemusel saadeti May Brüsselisse tagasi plaani muutma. Ja nüüd, neljapäeval, protesteerisid selle vastu tema fraktsioonikaaslased. Nüanss on küll igal hääletusel natuke teine, sest tehtud on õige mitmeid parandusettepanekuid.

Suured parteid on lõhenemise äärel 

Mõlemad suured poliitilised parteid (konservatiivid ja leiboristid) on kahjuks lõhenemise äärel. Neil puudub tugev juht, kes oskaks fraktsiooni ühe keskse Brexiti-idee alla koondada. Mõlema partei juhid süüdistavad teineteist oskamatuses lahendust leida.

May konservatiivide parteis esinevad väga jõuliselt äärmusliku Brexiti pooldajad, kes on nõus ka ilma leppeta liidust lahkuma. Neid on küll arvuliselt vähe, ent peaministril puudub üldse tugev parlamendienamus ning seetõttu ei taha ta ka ilma leppeta lahkumist välistada. 

Opositsioonis olevate leiboristide liider Jeremy Corbyn pakkus küll hiljuti Mayle oliivioksa, öeldes, et fraktsioon on nõus hääletama tema plaani poolt – juhul, kui ta nõustub Suurbritannia ja Euroopa Liidu alalise tolliliiduga. Peaminister on aga algusest peale olnud selle vastu, sest riik ei saaks siis teiste riikidega kaubandusleppeid sõlmida. Samas lahendaks tolliliit ammu päevakorral olnud Põhja-Iiri piiri küsimuse. 

Leiboristide seas on ka arvestatav hulk parlamendiliikmeid, kes tahaksid uue referendumi korraldamist, ent Corbyn ei taha seda nõuda. Äsja ilmus Corbyni biograafia, mis näitab leiboristide juhti mannetu ja otsustamisvõimetuna. Selgub, et tal oli plaanis tagasi tõmbuda, maale elama minna ja mesilasi pidada. Paraku valiti ta juhtumisi partei liidriks!

Šokina on saabunud teated autofirmade Nissan ja Ford plaanist tootmist Suurbritannias kahandada. Gertjan Vlieghe  Inglise pangast arvutas välja, et Brexit on riigile maksma läinud sisemajanduse koguprodukti vähenemise arvel juba 40 miljardit naelsterlingit. See on umbes sama summa, mida riik peab veel lahkumistasuna Brüsselile maksma.

Valitsus jagab altkäemaksu

Valitsus on hakanud lubama vaesematele põhjapiirkondadele, kus referendumil hääletati ülekaalukalt liidust lahkumise poolt, rahalisi toetusi. Ajakirjandus loeb seda altkäemaksuks. Neisse piirkondadesse oleks juba ammu tulnud investeerida. Samas arvavad analüütikud, et vaesemate paikade üldine rahulolematus põhjustaski liidust lahkumise poolt hääletamise.

Ja veel. Valitsus oli sunnitud kriitikanoolte tõttu lõpetama lepingu laevandusfirmaga Seaborne Freight, mis pidi leppeta Brexiti puhul pakkuma erakorralist transpordiabi, ent siis selgus, et firmal polegi kunagi laevu olnud!

Laupäevase seisuga jääb Brexitini veel vaid 40 päeva.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee