Juhtkiri

Juhtkiri | Kapseldunud kaitsevägi peab vaatama peeglisse (14)

Ohtuleht.ee, 14. veebruar 2019 18:39
Muidugi on kaitseväel infot, mida avalikkusega ei saa jagada, kuid äärmine kidakeelsus enamikus valdkondades tekitab hulgaliselt vastuküsimusi. Seal, kus infot napib, võtavad aga maad rahva seas liikuvad jutud. Nii osutub parema puudusel hindamatuks allikaks kaitseväe Afganistani missiooni tegelike olude kohta seal teeninud ohvitser Hannes Võrno avameelne raamat.   

Tegevväelase äsjase hukkumise puhul vajab jagatud info olenemata surma põhjustest läbipaistvust, et saada aru, mis selleni viis ja kuidas polnud võimalik õnnetust vältida. Küsimus on eriti oluline, sest Eestis kehtib ajateenistus ning inimesed usaldavad oma poegi ja tütreid, vendi ja õdesid kaitseväelaste juhtimise alla. Tegu on suure vastutuse ja usalduse küsimusega, mille ees ei tohi kaitsevägi pead jaanalinnuna liiva alla peita. 

Näide teistmoodi infojagamisest pärineb möödunud suvest, kui Eestis hukkus siin teenistuses viibinud Briti sõdur, kelle puhul britid ei teinud juhtunust saladust.

Ajateenija peksmisest viie kaasteenija poolt ei teavitanud aga kaitsevägi üldsust omal algatusel, vaid alles järelepärimise peale. Loomulikult tekib küsimus, milline on üksteist peksva üksuse koostöövõime sõjalise konflikti puhkedes.

„Pealtnägija“ kirjeldas, kuidas kaitsevägi solgutas granaadiplahvatuses jalga vigastanud ajateenijat. Salastatud dokumentide kaitseväe netis rippumise kohta loo ilmumise eel viidatud trahvimise võimalus mõjub aga kontekstist olenemata surve avaldamisena. Varjates pole ka avalikkuse survet probleeme igakülgselt uurida, et teha järeldusi uute sarnaste juhtumite vältimiseks, sest kinnine süsteem tahab elada omaenese kirjutamata reeglite järgi.

Kaitseväe meediasuhtlus sarnaneb Keskerakonnas kasutusele võetud mudeliga, kui neile sobimatuna tundunud meediakajastuse tõttu hakati looma oma meediakanaleid parteilehe ja pealinna televisiooni kujul. Seal sai ju teavet edastada nii, nagu partei seda soovis. Kaitsevägigi kajastab heameelega elu klantspoolt, kuid on kidakeelne probleemide kohta info jagamisel. Siit tekib omakorda ahelreaktsioon – kaitseväe poole pöördutakse teabe saamiseks üha vähem, kui sealt tulevad vaid tühivastused. Paradoksina on nende palgal aga tervelt 16 pressiinimest.

Kindralite NATO kolleegidega kohtumise ja paraadide korraldamise klantspildi kõrval vajab ka medali teine külg varjamismaaniast ülesaamist ja adekvaatset kajastamist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee