Elu

Muusik ja DJ Kaarel Kose lühikeste laulude võidukäigust: infokülluses jõuavad inimesed ainult ühe jupi ära kuulata (3)

Jaanika Vilipo, 14. veebruar 2019, 14:09
Kaarel Kose Tiit Tamme
Quartz Obession avaldas hiljuti, et poplaulud on aastatega märgatavalt lühemaks jäänud. Seda näitab Billboardi edetabel üsna selgelt: kui 2013. aastal oli Billboardi edetabeli Hot 100 keskmise laulu pikkus 3 minutit 50 sekundit, siis 2018. aastaks oli see langenud 3 minutile ja 30 sekundile. Mullustest hittidest oli 6% vaid 2 minuti 30 sekundi pikkused või veelgi lühemad. Viis aastat varem oli selliseid edetabelilaule üksainus protsent. 

„Niipea, kui lugu läheb repetiitseks, soovitakse seda juba vahetada,“ lausub muusik, Raadio 2 saatejuht ja DJ Kaarel Kose. „Midagi uut on vaja muusikasse sisse tuua või ei ole mõtet lugu lihtsalt nii pikalt teha.“ Selle peale tuleb Kosel meelde 1990. aastast pärit film „Total Recall“ („Täielik mäluvahetus“ – ingl. k. toim.), kus politseipatrull kuulas ainult 20sekundilisi reklaamlõigukesi. 

Seda tendentsi on Kose sõnul eriti selgelt just hip-hop muusikas ja underground plaatidel tulemas. „Kui salvestusvõimalused muutusid selliseks, et inimene sai omas kodus muusikat teha, siis järjest enam hakkas tulema selliseid albumeid, kus loo pikkused olid isegi ühe minuti kandis,“ räägib Kose. „See on siiani üsna domineeriv vorm. Sul võib albumi peal olla 30 lugu, aga albumi pikkus ei anna isegi poolt tundi välja. Tekstid ja mõtted saavad nii kiiresti öeldud, et milleks siis kauem jantida?“

Muusiku sõnul on see igati õigustatud. „Kui sa hea sämplingu leiad, miks pead siis sinna ehitama 3 kuni 8 minutit materjali – kui asi kannab minuti kuni poolteist.“

Kaarel ise eelistab meditatiivset poolt. „Minu jaoks on muusika selline asi, mis kannab vastavalt sellele, mis meeleolu ja energia tema sees on. Selles suhtes ei ole vahet, kas see kestab 20 sekundit või kaheksa minutit. Kui see asi kannab ja toimib, siis on ta hea. Aga samas, kui mul jääb kogu aeg selline tunne, et kas artist oli nii laisk, et ta ei viitsinud rohkem sõnu kirjutada või ta lihtsalt hakibki asju, sellisel juhul mitte. Aga põhimõtteliselt loo pikkus ei määra loo headust,“ leiab ta. „Loo headuse määrab see, kuidas see kannab.“ DJna meeldib Kosele mängida aga pikemaid lugusid, et jõuaks mõelda, mida järgmisena esitada. „Samas, peo kõrghetkedel on jällegi hea mängida kolmekümne sekundi kaupa refrääne.“ Üldiselt meeldib Kosele see, kui loos on võimalik teha nii sissejuhatus kui ka lõpp, et see areneb ja jõuab kuhugi.

Kose sõnul võib nii-öelda lühikeste lugude võidukäigu alguseks pidada 1989. aastat, kui Ameerika hip-hop triol De La Soulil ilmus stuudioalbum „3 Feet High and Rising“, kuhu Prince Paul oli teinud väikeseid snipeteid ehk vahelõike. „Sellest sai alguse see, et kõik hip-hop albumid sisaldasid snipeteid, kuni selleni välja, et snipetid muutusid eraldi albumiteks.“ See ei ole trend, mis Kosele meeldib, aga samal ajal on ta avastanud artiste, kes on selle pealt teinud ka väga kvaliteetset muusikat. 

Kaarel saab kinnitada, et lood on läinud lühemaks, ka saate sisu toimetamise põhjal. „Kui ma kunagi tegin saadet „Linnadžungel“, mahtus sinna 11 lugu. Nüüd on mul saatesse valida vähemalt 15 lugu ja üldiselt läheb 16–18 lugu. Ehk siis lood on läinud oluliselt lühemaks.“

3 KOMMENTAARI

l
liiga lihtne 15. veebruar 2019, 08:58
on muusikaks nimetatavat müra tekitada ja kuulamisvahendidki on kergesti kättesaadavad. Väärtusel pole enam väärtust, kiiresti kuulsaks ja kustunuks ajal.
h
Hip-hop 15. veebruar 2019, 07:50
tegijatel pole lihtsalt taipu pikema jura tegemiseks.See pole muusika!!!
Loe kõiki (3)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee