Poliitika

Riigikogu kaitsekomisjon eelistab tankitõrjehankes üht pakkujat teisele? (6)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 14. veebruar 2019, 11:15
Foto: Teet Malsroos
Saksa-Briti-Prantsuse-Itaalia kaitsetööstusettevõte MBDA esitas Riigikogu kaitsekomisjonile teabenõude, kuna kahtlustatakse suures hankes ühe pakkuja eelistamist. Komisjoni kiirelt saabunud vastus oli pealiskaudne.

Arupärimises paluti selgitust sellele, et kas riik eelistab hankes üht pakkujat teisele, et lõpuks hankida hoopis sama tootja alles arendamisel olev süsteem, seejuures välistades muude pakkujate reaalse konkureerimise võimaluse. 

Samal teemal

MBDA-d esindava advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaadi Priit Lätti sõnul jääb nii kaitseminister Jüri Luige kui ka riigikaitsekomisjoni liikme Ants Laaneotsa sõnavõttudest mulje, et tankitõrjerelvade hankega välistati ebaausalt konkurentsist muud pakkujad, et kujuneks eelisseisund Iisraeli päritolu rakettide Saksamaa edasimüüjale Eurospike.

„Kaitseminister Jüri Luik ütles, et tema näeb vaidlusalusele hankele laekunud pakkumist kaheastmelisena ning ühtlasi võidakse hankes soetada ka sama tootja uuema põlvkonna süsteeme. Need süsteemid aga ei vasta tingimata riigihanke tehnilisele kirjeldusele, samuti tõustab see muudatus tõenäoliselt riigihanke pakkumise hinda. Samas välistatakse just algse hinnale põhineva hankega kõik muud konkurendid,“ kommenteeris Lätt arupärimise tagamaid.

Sarnastele kavatsustele viitas lisaks Jüri Luigele ka Ants Laaneots.

„Lisaks ebaausa konkurentsieelise tekitamisele on arusaamatu ka see, kuidas hankes või sõlmitud raamlepingut muutes oleks võimalik soetada veel tootmises olevad tankitõrjesüsteeme, kui ühe hanke tingimuse järgi peab varustus olema vähemalt mõnes NATO riigis kasutusel,“ lisas Lätt.

Möödunud nädalal saatis PwC Legal MBDA nimel ka Rahandusministeeriumile taotluse järelevalvemenetluse algatamiseks. Jääb segaseks, miks Eesti riik soovib hankida kaitsevarustust vaid hinna järgi, arvestamata sealjuures näiteks selle reaalset võimekust või elutsükliga seonduvaid kulusid, mis mõjutavad oluliselt nii Eesti kaitse- ja heidutusvõimet kui ka kulusid.

Lisaks küsimärgi all see, mis on Eesti riigi põhjus suunata riigihange Iisraeli tootjale ja välistada Euroopa toodang. Selline teguviis võib minna vastuollu EL-i PESCO programmiga, mille eesmärgiks on kaitseküsimustes Euroopa sõltumatust kaitsta.

Riigikaitsekomisjon vastas teabenõudele vähem kui 17 tunniga, kuid vastused jäid napiks. Lätt tõi näite, et vastustes oli näiteks toodud välja avalikke protokolle, millele juba algses teabenõudes viidatud oli.

„Lisaks saime vastuse, et riigikogu kaitsekomisjon ei ole hangetes osaline, otsustaja ega heakskiitja,'' sõnas Lätt ja küsis, kas seadusandja tunneb üldse huvi selle vastu, milliseid olulisi hankeid meie kaitsesse investeerides tehakse.

MBDA on Euroopa kaitsetööstusettevõte, millel kontorid ja tootmisüksused asuvad Prantsusmaal, Suurbritannias, Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja USA-s. Tegu on ühisettevõttega, mille omanikeks on 37,5% osalusega Airbus (Prantsusmaa), 37,5% osalusega BAE (Ühendkuningriik) ning 25% osalusega Leonardo (Itaalia).

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee