VABANDAS JA TAANDUS: Kaheksa aastat tagasi pidi Saksamaa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg plagieerimise pärast ametist lahkuma.Foto: AP/Scanpix
Toimetas Asso Ladva 13. veebruar 2019 14:45
Saksamaa kaitseminister Karl-Theodor zu Guttenberg pidi 2011. aastal plagiaadisüüdistuste pärast tagasi astuma, sest tema Beyreuthi ülikoolis kaitstud doktoritöö sisaldas viiendiku ulatuses viitamata tsitaate. Guttenberg vabandas avalikult ja loobus doktorikraadist. Tema juhtum pani tööle aktivistid üle Euroopa ja sellele järgnes terve laviin süüdistusi plagieerimises.

2012. aastal avastati, et Ungari toonase presidendi Pal Schmitti doktoritöö on suures osas plagiaat, Schmitt astus süüdistuste tõttu ametist tagasi. Ta kaitses oma doktoriväitekirja, mis puudutas olümpiamänge, aastal 1992. Ajakirjanduse andmeil oli enam kui 80 protsenti sellest maha kirjutatud bulgaarlase Nikolai Georgijevi 1987. aastal kaitstud doktoritööst. Schmitt küll mainib ühe allikana Georgijevi tööd, kuid laenatud kohti pole ta otseselt ära märkinud. President ise eitas mahakirjutamist. Schmitt ja Georgijev olid omavahel tuttavad ning tegid uuringutes koostööd. 2005. aastal surnud Georgijev oli samuti Rahvusvahelise Olümpiakomitee liige nagu vehklemise kahekordne olümpiavõitja Schmitt .

Euroopa Parlamendi aseesimees Silvana Koch-Mehrin polnud oma 2000. aastal Heidelbergi ülikoolis kaitstud doktoritööd päris ausalt kirjutanud. Koch-Mehrin jäi küll parlamendiliikmeks, kuid astus aseesimehe kohalt tagasi, Heidelbergi ülikool võttis talt ta doktorikraadi.

2013. aastal tühistas Düsseldorfi ülikool toonase Saksamaa haridusministri Anette Schavani doktorikraadi, kuna suure osa väitekirjast moodustasid võõrastest tekstidest kopeeritud lõigud. Schavan lahkus kohe ametist.

2012. aastal astus ametist tagasi Rumeenia haridusminister Ioan Mang, keda süüdistati plagieerimises vähemalt kaheksa akadeemilise töö puhul.

2017. aasta alguses sai Horvaatia haridusminister Pavo Parisic süüdistuse oma ülikooli lõputöö mahakirjutamises. Ehkki ta küll eitas viimseni plagiaati, tuli tal ametist siiski taanduda.

Eelmise aasta suvel kaotas Tšehhi valitsus nädala jooksul kaks ministrit, keda samuti plagieerimises kahtlustati. Esmalt astus ametist tagasi Tšehhi justiitsminister Tatana Mala, kelle kaks ülikooli lõputööd tunnistati mõlemad plagiaadiks. Nädal hiljem loobus ametist sotsiaalminister Petr Krčal, keda samuti kahtlustati plagieerimises.

Venemaa Riigiduuma esimehe Sergei Narõškini Peterburis 2004. aastal kaitstud doktoritööst leiti pea poole ulatuses plagiaati, kuid aegumise tõttu asi sinna jäigi. 2015. aastal kaotas doktorikraadi endine Moskva linnaduuma esimees Vladimir Platonov.

Alam-Saksi liidumaa kultuuriministri Bernd Althusmann pääses kergemalt, sest Potsdami ülikool ei pidanud tema 2008. aastal kaitstud doktoritööd plagiaadiks, küll aga teatas, et töös ei ole paljudes kohtades tsitaatidele korralikult viidatud.

Valemängijad kodukamaral

Eesti Ekspress kirjutas 2010. aasta juunis, et pool aastat varem Viru vangla direktori asetäitja ametikohalt lahkunud Rain Annusvere jäi vahele plagiaadiga. Ta õppis Tallinna Tehnikaülikoolis avaliku halduse magistriõppes ja esitas lõputööks uurimuse pealkirjaga “Juhi võimuallikad organisatsioonikultuuri kujundajatena vanglasüsteemi näitel”. Mahakirjutamise avastas töö retsensendiks kutsutud sisekaitseakadeemia õppejõud Anne Valk. Nimelt oli töö kokku kirjutatud erinevate sisekaitseakadeemia lõputööde põhjal. Kuna neid töid ei olnud suuremate ülikoolide andmebaasides, siis ei avastanud pettust ka plagiaadituvastusprogramm. Justiitsministeeriumi teatel ei olnud Annusvere töölt lahkumine seotud tema plagiaadikahtlustega magistritööga.

Plagiaadikahtluse alla sattus ka endine Kohtla-Järve linnapea, riigikogu liige Valeri Korb. Vene internetileht Dissernet väidab, et Korbi 2002. aastal Peterburi Riiklikus Ülikoolis kaitstud teadustöö 286 leheküljest esineb plagiaadikahtlus enam kui 200 lehekülje puhul. Dissernet on oma kodulehel avaldanud tabelina kattuvused ja lausete võrdlused. Korb väitis, et on täiesti kindel oma töö korrektsuses.

2013. aasta kevadel tunnistas Eesti Maaülikool plagiaadiks Andres Menindi doktoritöö „Biomassi eeltöötluse ja kütusteks väärindamise iseärasused“. Ühtlasi võeti Menindilt ära doktorikraad.