Eesti uudised

TULEB IGAL JUHUL: Tallinna–Helsingi tunneli rajamist ei mõjuta Rail Baltic ega eurotoetuse saamine (25)

Johanna-Kadri Kuusk, 11. veebruar 2019, 14:41
Tallinna–Helsingi tunneli plaanFoto: Finest Bay Area Development Oy
Esmaspäeval toimus Tallinnas Ülemiste Citys konverents tutvustamaks uusi arenguid Tallinna–Helsingi tunneli rajamise projektis. 

Soome visionäär Peter Vesterbacka on üks tunneliprojekti suurimaid eestvedajaid, kelle sõnul ei ole tunneli kõige suurem hüve mitte transpordi pakkumine vaid hoopis see, et side kahe linna vahel promoks paremini seda, kuidas Eestis ja Soomes on hea elada, ärisid alustada ja haridust omandada. Väga suurt rõhku pani Vesterbacka ka sidemele Jaapani, India ja Hiinaga, millest viimane on tunneliprojekti kohta kõige rohkem huvi tundnud.

„Väga paljud Aasia ettevõtted hakkavad aru saama, et on kasulik ka Euroopasse laieneda ja selle jaoks on neil vaja tütarettevõttele siia peakorterit. Vahest nad tunnevad, et see võiks asuda Helsingis või Tallinnas,“ seletas ta.

Tunneli rajamise kõrval on plaanis luua kuni viie ruutkilomeetri suurune tehissaar, kuhu luua näiteks 10 000 hotellituba. Tunneli kaudu oleks saar nii Tallinna kui ka Helsingi lennujaamadest 10 minuti kaugusel.

Paljud on kritiseerinud ka plaani tunnel 2024. aastaks valmis saada. Vesterbacka kinnitas, et see ei ole mingi probleem.

„Me saame selle tunneli nii kiiresti valmis, sest me teeme mitme valdkonna töid korraga. Mulle on loendamatuid kordi öeldud, et see on võimatu ülesanne,“ seletas visionäär naeratades.

Vesterbacka teatas, et nad on projekti rahastamisega algsest graafikust ees. Esimesed 100 miljont eurot tuli Dubai ettevõttelt  ARJ Holding Ltd, mille esindajad on rääkinud oma tütarettevõtte kontori Tallinnasse toomisest.

Konverentsil tuli esimest korda juttu ka Tallinna jaama rajamisest, mida peaks Vesterbacka sõnul hakkama esimesel võimalusel ehitama ja mis on esimene asi, mille peale nad saadud 100 miljonit kulutama hakkavad.

Advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap sõnas, et  projekti puhul ei ole oluline, kas Euroopa Liit otsustab tunneli rajamist rahaliselt toetada või mitte.

„See ei ole eeldus. Me ei oota mingit Euroopa Liidu rahastusotsust kuskilt,“ kinnitas Künnap, kuid lisas, et igasugune abi on teretulnud.

Tunneliprojekti Eesti poolel on küsimärk ka selle kohal, kuidas laheneb tunneli ühendamine Rail Balticuga. Algse plaani järgi peaks Rail Baltic olema pealinnade vahelis tunneli loomulik pikendus.

„Kuivõrd näete, et Rail Baltic võib hakata tagasi hoidma Tallinna–Helsingi tunneli arengut,“ uuris kuulajate seast Eestimaa Roheliste esinanine Züleyxa Izmailova.

Künnap kinnitas, et hoolimata soovist kaks raudteeprojekti ühendada, ei oleks Rail Balticu venima jäämine tunneli rajamisele takistuseks, sest juriidiliselt ei ole need omavahel seotud.

Samal teemal

8. märts 2019, 09:57
Tallinna–Helsingi tunnel sai 15 miljardit eurot lisarahastust
6. detsember 2018, 16:32
Helsingi–Tallinna tunnel on tulekul, küsimus on vaid ajas
3. detsember 2018, 10:30
100 miljonit eurot Tallinna-Helsingi tunneli ehitamiseks tuleb Dubaist
7. veebruar 2018, 12:29
VIDEOD JA FOTOD | 16 miljardit eurot ja 15 aastat kuluks Tallinna-Helsingi tunnelile, kuid meie silmad näevad selle valmimist

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee