Kommentaar

Katri Raik | Kui Narvast saaks kultuuripealinn, äkki ehitatakse sinna uus maantee? (9)

Katri Raik, siseminister, 11. veebruar 2019, 12:39
Foto: Robin Roots
2024. aastal on taas üks Eesti linn Euroopa kultuuripealinn, täna on nendeks Valletta Maltal ja Leeuwarden Hollandis. Eestist on esimese taotlusvooru edukalt läbinud Tartu ja Narva. Lõplik projekt kandideerimiseks tuleb esitada juba vähem kui poole aasta pärast, 1. augustiks. Vastav Brüsseli komisjon külastab seejärel Eestit ja langetab oma otsuse juba sügisel.

Muidugi saab kultuuripealinnaks konkursil tugevamini esinev linn. Sama kindel on see, et Narva ja kogu Ida-Virumaa arengut mõjutaks kultuuripealinna tiitel enam kui Tartu oma. 

Narvas käib võitlus kahjuks hoopis ettevalmistustöödele kuluva raha osas. Linnavolikogu enamus on kasina summa poolt, millest võib välja lugeda kahtlust, kas Narval on ikka lootust. Üldse lootust ja lootust saada kultuuripealinnaks. Kurb on, et linnavalitsejad ei mõista võimalust – Narva saaks kultuuripealinnana tohutu tähelepanu, see idee toetab kohalikku väikeettevõtlust ja turismi. Narva ja Ida-Virumaale reisiks sadu tuhandeid inimesi. Pole põhjust arvata, et meie oleme kehvemad kui Aarhus, mis oli kultuuripealinn 2017. aastal. Siinkohal on põhjalikult uuritud tiitli mõju ja tehtud selgeks, et see tõi linna 937 töökohta ja kogu rajoonis tõusis majutuste arv 20 protsenti.

Või võtame teise näite Liverpoolist, Inglismaa jalgpalli- ja sadamalinnast, mis oli kultuuripealinn aastal 2008. Kümme aastat hiljem, eelmisel aastal uuriti, kuidas tiitel linna mõjutas. Lausa 60 protsenti elanikest ütleb, et kultuuripealinna staatusel oli nende elule mõju. Uuring kinnitab, et kui enne kultuuripealinna staatuse saamist räägiti linnaga seoses pigem sotsiaalsetest probleemidest, näiteks kriminaalsusest, siis nüüd on jutuks kultuur, heaolu, haridus ja teised ühiskonda edasi viivad teemad. Linna negatiivne kuvand muutus positiivseks pärandiks nii selle elanikele kui ka külalistele. 

Lisaks pärandiplaneerimisele tuleb kultuuripealinna juures vaadata ka võimalikke pragmaatiliselt positiivseid aspekte ning olukorda heas mõttes ära kasutada. Kui Narvast on saanud kultuuripealinn, siis on hoopis kergem veenda riigiisasid, et Narva ja Jõhvi vahel lihtsalt peab olema kolmerealine maantee või selles, et vaguneid peab olema mitu tükki rohkem ja rongiliiklus kiirem. Samuti on tunduvalt suurem lootus, et riik toetab kiiresti areneva piirkonna kõrgharidust ja vahest loob siia IT akadeemiagi. Vaadakem ikka oma ninaotsast kaugemale. Narva kultuuripealinna ideest võidab kogu Ida-Virumaa, seda päris kindlasti.

Kõigis Narva kultuuripealinna tiitli ümber toimuvates väiklastes vaidlustes on täielikult ära unustatud arutelu, milles on Narva kui kultuuripealinna idee. Tartu on oma taotluse üles ehitanud kogu Lõuna-Eesti arengule ning väljakutsete lahendamisele – elanike heaolu kasvatamine, ühendusteede parandamine Euroopaga, majanduslik kasu, kultuuriinimeste motiveerimine – ning aktiivsed tegevused tiitli saamiseks toimuvad juba eelmisest kevadest saadik. Taotlusesse on panustanud juba üle 600 inimese, korraldatud on visioonipäev ning pandud paika teemad. 

Narvas räägitakse vaid kultuuripealinnast, aga tänini on kokku leppimata, milline on  Narva eriline idee? Narvas elab 76 erinevat rahvust, Narva asub piiril, Narva põhikeel ei ole riigikeel, Narva on venekeelne linn, Narva asub 140 kilomeetri kaugusel Peterburist. Need on need faktid, mille ümber peab keerlema kultuuripealinna idee.

Narva asub piiril, kas piir, jõgi ühendab või eraldab? Kuidas igasugu piiridest tekkivad mured pöörata positiivseks jõuks? Kõik huvitav sünnib ju alati piiril. Kindlasti on Narva kui kultuuripealinna idee kultuuride ja keelte mitmekesisus. Just Narva kui kultuuripealinn võimaldab kindlasti parandada kultuurisuhteid naabermaa Venemaaga ja eriti Peterburiga. Kogu Euroopa koliks aastaks siiasamasse, Peterburi külje alla. Vahest saab siis ümber keerata 30 aastat tagasi öeldu, et Narva on Peterburi eeslinn. Nüüd võiksime kogu Peterburi hoopis Narva kutsuda!

Kindlasti on üks Narva kui kultuurpealinna idee keelte ja ka vene keele õpe. Narva on Euroopa kõige venekeelsem linn.

Aarhusi esindajad andsid aasta tagasi Tallinnas nõu, kuidas kultuuripealinna tiitli taotlemiseks valmistuda. Tähtsaimateks soovitusteks olid ühe kindla organiseerija, projektijuhi määramine ning piirkondlik koostöö. Praegu oleme aga seisus, kus projektiga seni tegelenud ettevõtted astuvad tagasi, kuna on sattunud poliitiliste vastuolude keskmesse. Säärase mastaapsusega projekti ei saa aga vedada ainuüksi  aktiivsed kodanikud.

Tore, et Narvas on kultuuripealinna toetuseks oma allkirja andnud tuhatkond inimest. Tunnustan neid julgeid inimesi, sest Narvas ei ole kombeks – ja teatavasti ei ole ka ohutu – kohaliku võimuga opositsioonis olla. Ja oleme ausad, enne kui Narva kultuuripealinna idee eest saadakse rääkima 5000 inimest, kümnendik linna inimestest, ei ole kultuuripealinnal erilist lootust, sest Narva ja Ida-Virumaa kuulub ikka tema inimesetele. Kohalikud inimesed peavad koos kultuuripealinna idee välja töötama. Siit tuleb koos edasi minna. Kodanikualgatustel on Narvas häid näiteid: arutelude ring Bazar, Narva vanalinna maketile lahenduse otsimine. Lõpuks on seegi Narva inimeste järjekindlate nõudmiste tulemus, et hiljemalt paari kuu pärast algab Narva kaasaegse ujula ehitus, sest ehitushange õnnestus ning selle projekti teostamiseks on olemas raha Eesti riigilt. 

Kui juba Eesti linnana on ühiste eesmärkide nimel pingutades võimalik mõjutada kogu regiooni heaolu, mis siis veel Euroopa linnana teha saaks? Uurime välja!     

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee