Vaid mõnikümmend meetrit ida pool kunagist Berliini müüri olid enne II maailmasõda politsei kasarmud, hiljem rajati nende kohale staadion, ja nüüd seisab seal riigi kõige salajasema asutuse hiigelhoonestu oma 14 000 akna ja 12 000 uksega. Ehitus pidurdus mõnevõrra pärast seda, kui 2015. aastal viisid vargad majast minema kõik veekraanid. Tekkinud uputuse ristis Saksa ajakirjandus „watergate'iks“viitega omal ajal USA presidendi Richard Nixoni ametist viinud afäärile. Seejärel pandi pihta maja kõik tehnilised joonised. Vargaid ei tabatud.
4000 siin tööle asuvat inimest ei tohi kaasa võtta oma mobiiltelefone ega arvuteid. Erakirjade saatmine või sotsiaalmeedias istumine on rangelt keelatud, ja pärast tööpäeva lõppu tuleb ruumidesse pääsu lubav uksekaart majast lahkudes valveruumi seifi panna.
„Saksa kodanikel ei tarvitse karta meie luureteenistust. See ei ole Stasi, mis nuhkis ka omaenda rahva tegemisi. BND tegeleb ainult välisluurega,“ ütles Angela Merkel avamisel.
Berliini ei koli kaugeltki kõik Saksa välisluure töötajad. Üle tuhande neist jääb ametisse BND endisesse keskusesse Müncheni lähedal Pullachis.
15 KOMMENTAARI