Kommentaar

Igor Gräzin | Kes ma olen? (23)

Igor Gräzin, endine reformierakondlane, 10. veebruar 2019, 17:59
Kelleks kõigeks meid pole nimetatud: populistideks ja poh...deks, paremäärmuslasteks ja marurahvuslasteks, sionistideks ja antisemiitideks, natsideks ja sotsideks, šovinistideks ja vapsideks. Ma parem ei jätka, sest need sõnad on kaotanud igasuguse mõtte. Kui Itaalia Viie Tähe Liikumine ja selle vastand – Liiga – liigituvad ühe ja sellesama mõiste alla, siis pole sel mõistel mingit mõtet, milline ta ka ei oleks.

Selguse mõttes: need kaks Itaalia erakonda liigituvad natsionalist-populist-antieuropistide leeri koos teistsuguse, aga naabruses võimuloleva Austria Vabadusparteiga.

Ent seda tähtsam on meil aru saada, mis asi on see uus asi Euroopa Liidus, mida kõik vanad ja austusväärsed erakonnad ja kõrged ülemused nii vihkavad, et nad selle nimegi ei suuda leida.

Euroskeptitsism ongi talupojatarkus

Olen Euroopa parlamendis saanud olla napikesed viis kuud ja võin kinnitada: toda Europarlamenti, kuhu ma tulin, pole enam olemas. On toimunud muutus, mida Eestis oli näha juba aastate eest, ja mis on nüüd muutunud Euroopa globaalseks trendiks.

Nimelt on tekkinud uus euroskeptiline, rahvameelne (võrdub „populistlik“, kui tahate) jõud, mis hakkab kujundama Euroopa uut palet. Veel kümme aastat tagasi poleks kellelegi tulnud pähegi kritiseerida Saksamaad tolle poliitiliste vigade pärast, milledest suurim ja saatuslikeim oli rändekriisi põhjustamine. Nüüd aga ütles Ungari (ja temaga olid solidaarsed teisedki, eesotsas Austriaga), et tema Saksamaa poliitikale ei allu. Euroopa suurim korruptant, endine Saksamaa liidukantsler ja Angela Merkeli eelkäija, oli veel kümne aasta eest lihtsalt vaba ja lugupeetud mees, nüüd püüab Merkel tema kohta esitatud küsimustele mitte vastata.

Veel äsja poleks olnud mõeldav, et Poola jätab täitmata talle antavad käsud muuta oma justiitssüsteemi, või et Itaalia teeb oma riigieelarve mitte Euroopa käskude, vaid omaenese huvide järgi. Lühidalt: õhus on euroskeptitsismi. Aga mida see tähendab?

Eesti seisukohalt võttes on euroskeptitsism meile rahvuslikult omane mõttelaad ja see, mida me nimetame talupojatarkuseks ongi skeptitsism. Eestlane on olnud skeptik nii kolhooside, maareformi, mustakirju lehmade kui ka aurumasinate suhtes. Nagu kirjutas kuulus teadlane von Baer eestlase iseloomu uurides: eestlane on oma loomult umbusklik, ehk siis – skeptik. Euroopa Liit ei ole erand seda enam, et mitmed kardetud asjad, mida Euroopa Liidult oodati, on tõeks saanud – alates hirmsatest elektrihindadest ja lõpetades majanduskriisiga, mida ei suudetud reguleerida sellepärast, et meil kadus Eesti kroon.

Euroopa Komisjon tuleks laiali saata

Teistpidi jälle: Euroopa Liidus on ka meeldivaid asju, mida ei saa ju eitada. Ma ei oska küll ühtegi nimetada, aga võtame kas või selle, et me oleme selle liiduga ära harjunud ja meil on muudki targemat teha kui seda lammutada. See on eurokraatide (st Euroopa Liidu abil valitsejate) üks kõige alatumaid väiteid – nagu tahaksime meie, euroskeptikud, Euroopa Liitu ära lammutada. Ei tea mis hea pärast, taevas hoidku! Muide, euroskeptikud (akadeemias Nord tegutsenud teaduskeskuse „Vaba Euroopa“) teadurid ei öelnud mitte kunagi ega kellegi kaudu (aga noh, ja meil oli ikka radikaale kah!), et Euroopa Liit oleks vaja ära lammutada, vaid seda, et sinna liitu ei tasu minna uisapäisa ja läbimõtlematult. Ja meil oligi õigus.

Euroskeptikud ei ole seotud ühegi erakonnaga, nende motiivid võivad olla erinevad. Välispoliitikas veel eriti – näiteks Venemaa-poliitika: Austria, Ungari ja Itaalia on suhteliselt Moskva-sõbralikud, samas kui Balti riigid ei ole. Moskva-sõbralikkuses on süüdistatud Marine Le Peni. Mis on psühholoogiliselt seda totram, et poliitilise vajaduse tõttu võttis ta partei juhi kohalt maha oma lihase isa! Selline daam end Putini alla painutada ei lase, nagu kes tahes Euroopa Liidu poliitik.

Samas aga on näiteks nii Angela Merkel kui ka Federica Mogherini ise kommunistlike noorsooühingute kasvandikud ja juhid... Noh ja mis siis?

Põhiline vastasseis vanade parteide ja noorte euroskeptikute vahel seisneb selles, et ühed tahavad Euroopa Liitu sellisena nagu ta on, ehk väikeste lisandustega, teised aga arvavad, et on aeg teha midagi uut.

Hiromant kah ei ütle, mis see uus peaks olema, aga paar näidet võiksin tuua. Esiteks – seoses Brexiti-ehmatusega on hakanud kujunema riikide koostöö liidud Euroopa Liidu kui terviku sees. Viimati nn Uus-Põhjamaad (Island, Norra, Rootsi, Taani, Soome, Eesti); enne seda Vahemere-liit, Kesk-Euroopas Visegrádi grupp. Jällegi: veel kümme aastat tagasi oleks selles nähtud ohtlikku separatismi ja euroaluste õnnestamist, nüüd aga – pigem tulevikku.

Teine näide: ilma detailidesse laskumata mööngem, et Euroopa Komisjon on Euroopa Liidus kõige kallim ja kõige mõttetum asi. Demokraatiat seal ei ole, ametisse saadakse poliitiliste kombinatsioonide tulemustena ja miskit kasulikku sealt ei tule. Ainult direktiivid ja määrused. Komisjoni likvideerimine oleks ainuõige samm. 

Aga kuivõrd riikide vahel võivad tekkida tõeliselt ühised probleemid, siis võiks igaühe jaoks neist moodustada konkreetse valitsustevahelise tööorgani (n-ö ad hoc minikomisjoni), kuhu kuuluksid spetsialistid, kes vastutaks oma valitsuste ees. Euroopa kuldajad olid siis, kui riike ühendas söe- ja teraseühendus, kes ei tegelenud poliitilise korrektsuse, poliitpropaganda ja äravisatud pudelite probleemiga. Niipea kui probleem on lahendatud, läheks see komisjon laiali. Aga eks me tea, et komisjonidel on kalduvus mitte laiali minna, aga küllap saab sellestki jagu, kui tahtmist on. Igatahes oleksime priid praegusest mammutist.

23 KOMMENTAARI

j
Jaanus 13. veebruar 2019, 13:46
Nagu viimasel ajal tavaks, on Gräzin ainus, kes on jalgadega maa peal ja näeb Euroopa Liitu sellisena, nagu see tegelikult on. Euroföderalism peab lõ...
(loe edasi)
m
michman 11. veebruar 2019, 22:31
Ma loen Sinu üllitisi juba üle kümne aasta, Sina ja Toomas Alatalu olete Eesti targeimad mehed! A.Laaneots, J.Kert ja J.Luik muidugist ka. Ja J.Toomepuu ilmselt ka.
Loe kõiki (23)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee