Kommentaar

Jüri Pino | Lööge nunnumeetrid puruks (3)

Jüri Pino, kolumnist, 8. veebruar 2019, 17:40
Nii et põlake kalgiks, aga jäädakse suure Robert A. Heinleini „Nukkude isandate“ ühe lõpulause (mälu järgi) manu: me oleme inimesed, kõige vapram, leidlikum ja nurjatum tõug universumis. Lisades: ei pruugiks ükski vegan suud, kui ta kauge esivanem poleks liha õginud ja nahku kandnud. Lööge oma nunnumeetrid puruks, tunnistage ennast inimeseks. Kui mõelda viitsite.

Mõnikord on nii, et ega julge seda e-kirja lahtigi teha. Tea, kas möllavad robotid või viirused, aga sinna tuleb ikka üht koma teist. Muidu poleks häda, mis see kustutada on, aga viimaste võimaluste pakkumised odava, kõigest mõnesajaeurose hinnaga osaleda kuskil pehmete ehitusväärtuste koolitusel kipuvad enda alla matma korralike kodanike ja spetsialistide murekirju.

No ja koperda nagu üks uimane poni poliitareenile, siis need eriti rajud kirjad alles hakkavad tulema.

Ehk siis. Kargas turja miski loomakaitsjate punt teravate küsimustega, mida sa, müüdav hing ja võimuahne kandidaat, kavatsed teha väikeste karvaste sõprade heaks. Nende kärpide, tuhkrute, naaritsate, tšintšiljade heaks, kes vaevlevad puurides hirmsas ootuses, millal nad nahastatakse.

Et pidavat olema üks valulisemaid ja tähtsamaid küsimusi eelseisvatel valimistel. Mis kindlasti ei ole vale, kui arvestada, et miski petitsioon, pange loomade surmalaagrid kinni, vist nii 10 000 allkirja sai või rohkemgi.

Kümme tuhat on meie nutust rahvaarvu arvestades vägagi suur arv. Millele vaatamata noormees enesetapjalikult vastas, mis mõtles. Mõnel tuleb teesklemine halvasti välja, pealegi on see väsitav tegevus ega sobi olemuslikule laiskloomale.

Kaitsjad ostku ära

Tahtmata kedagi vaevata täisversiooniga – väikeste karvaste sõprade sõbrad palusid lühidalt teha – oleks ümberjutustus järgmine. Vaat, ei poolda karusloomafarmide ärakeelamist. Keelamine on nagu Pandora laeka paotamine – mida järgmiseks keelata tahetakse? Lisaks, tegu oleks ärivabaduse piiramisega, eraomandi eitamisega ja üldse läbimõtlematusega. Et mis saaks ja kuidas saaks? Abitud võõrliigid lihtsalt vabaks, mingu ja nautigu? Või massimõrv? Matta? Tuhastada? Mis maksab ja kes?

Suurim kurja juur Balti Karusnahk peab palgal 43 inimest. Inforegistri andmed. Et kas loomaarmastuses neile ka mõeldakse. Ja et „kurjuse kants“ maksis EMTA andmetel üksi tööjõumakse 71789 eurot eelmise aasta IV kvartalis. Mida justkui ei oska pidada kommirahaks. Viskasin vastu nina peale, et küsija, MTÜ Loomus, pidas samal ajal palgal viit ja maksis tööjõumaksudeks 3690 eurot. Üldiselt – kui ikka ei meeldi, ostke need farmid ära ja pange kinni.

Oli veel lemmikloomade kiibistamisest ja veelindude jahi piiramisest. Esimesest tundub, see pole niipalju ula peale läinud lojuse koju tagasi toomiseks või nuhtluseks lollile, kes oma murdjat ei taipa kinni hoida; suurimaid valesid „mahelistantagasi“ kõrval on ju „egataeihammusta“ kui trahvide ja öömajarahade korjamiseks. Ning see veelinnuvärk tuleb vist kevadisest uudisest, kuidas välismaalased olla roninud kuskile 15 000 padruniga massimõrva korraldama – oeh, nad oleksid sellise koguse läbitulistamise järel võinud oma kallid püssid ära visata.

Vastasin ära, siis tulid Treppenwitz ja esprit d'escalier korraga peale ja istusid pähe. Maakeelde võiks need tõlkida tagantjärele teravmeelsuseks, et aih, vaat kui tabavalt oleks võinud äsjalõppenud vestluses veel äsada...

Nii et võtke seda kui kripelduse väljavalamist, et ega ma üle võlli läinud. Mispärast tuli veidi nuuskida ja küsidagi. Kellelt sa ikka küsid, kui loomakaitse küsimuses. Ikka Heiki Valnerilt. Me oleme küll kõigest tere peal, aga on juhtunud üks lugu, mispärast mina Heikit usun ja usaldan. Nimelt mõni aasta tagasi tormas meie õue ees üks ula peal noor haski auto alla. Mingi põntsu sai ja vedas ennast niutsudes tee pealt ära. Loo sees see lugu, et roolis olnud tütarlaps, kellel olid kõik kalgisüdamelise kirutud tsiki tunnused – pikad jalad, blond ja muidu hästi ilus, ei põrutanud oodatult edasi, vaid pidas kinni ja tuli kaema. Meie ka. Neidis oli kohkunud. Meie ka. Neidisel oli tegelikult kuhugi tõesti kiire, niisiis jättis ta oma numbrid jne ja pani edasi. Ma kinnitan, ta oli tõesti kohkunud ja õnnetu ka.

Kaege, haski on imeilus ja natuke hirmsa kuulsusega koer kah. Nii et ega ma alguses väga julgenudki teda miskil viisil kas või lohutada. Kes neid alaskalasi teab, löövad veel hirmuga hambad sisse.

Ei teinud ka midagi, nuttis ainult, nagu koerad nutavad, tagumine jalg oli pihta saanud. Ega ma muud osanud, kui silitada ja ajada juttu: et kannata ära, sõber, kohe tuleb onu Heiki ja viib su onu Aiboliti manu. Ülemjuhatus ehk siis veel armastav naine oli juba helistanud, et.

Sa vana island, kui ilus on haski. Tema helesinised silmad on tõepoolest nagu taevas vaataks sulle otsa. Tal on valus, ta nutab ja niutsub, paneb käpa sulle käe peale, aga sina ei oska muud kui talle rahustavat mula ajada.

Siis jõudis kohale naabrimees, keda tegelikult ei tunnegi, ja kelle oma see õnnetu vabaduseihkaja oli. Oli otsima tulnud, laadis tüübi autosse ja padavai tohtri manu. Nii et õnnelik lõpp pahale juhtumusele.

Naine helistas Heikile – kes juba sõitis sinnapoole. Mispärast, kes tahab, kirugu, mina jään kõikumatult hr Valnerit usaldama ja uskuma.

Kes minu küsimusele, et mis putkaga tegu, vastas hästi napilt: füüsiliselt nad ei aita. Mis suurendas niigi juba esinevat umbusku igasugu keelajate suhtes. MTÜde ja kolmanda sektori suunas niikuinii ja ammusest ajast.

Kallid kaitsjad

On varem jauratud, vabandust korrutamise pärast, vereimejate kontorid pankades on tagasihoidlikumad; igasugu kaastundekongresse peetakse väga kallites saalides. Ja ei käi mingi õilsuse ajamine sugugi vabast ajast ja peale makstes, vaid mõnigi paleus on päris hästi tasustatud.

Ainult et, olles löönud kord kahtlema oma õigsuses, luges üks igasugust veel teemal manu. Ning kas nüüd veendumus, aga miski uid jäi, et ega väga mööda pandudki. Sest eks ole segased suures ilmas ju tõesti igasugu karusloomi väevõimuga vabastanud. Need aga, sada või enam põlvkondi puuriloomad, ei saa looduses hakkama. Surevad nälga ja janusse, sest ei tunne toitu ega vett äragi. Ning kus ka seni pole neid farme keelustatud, on pidajatele kompensatsiooni makstud. Ehk riik maksab kellegi südamehaleduse kinni, aitäh. Nagu neid arusaamatuid väljapillitud kulusid vähe oleks.

Keegi märkis, muide, et väga kehvades tingimustes peetud puuriloom ei kasvata endale iialgi müügikõlblikku karusnahka selga, vaid jääbki repetanuks. Mis lihtviisiliselt peab olema tõsi.

Et jutt jõle pikaks ei läheks... ah, hästi kähku. Omal on koer paar korda jooksu läinud. Kummalisel moel teatatakse sellest alles järgmisel päeval, justkui selleks, et saaks ikka majutuskulude ja toitlustuse eest arvet esitada; igasuguse relva raual on eluiga ja, andku teadjad relvur-ballistikud andeks, vist nii, et mida suurem kaliiber, seda lühem... miks olid nt Kruppi ülimänguasjade mürsud järjekorranumbritega, vt William Manchester „Kruppi relvad“, kiirpaugutus pidada tõepoolest jahipüssi tapma, nii, kõik.

Punkt on taas selles, et inimesed ei näi oma hiilgavaid mõtteid edasi, ammugi lõpuni mõtlevat. Nii-öelda tüsistustele. Piirduvad või peatuvad ilusatel juttudel nunnukeste kannatustest. Jättes muu hulgas endalt küsimata – aga miks ma tegelikult sihukest juttu ajan. Läbi katsudes võib välja tulla miskit kummalist. Tahtmine olla teistest parem, õilsam kaastundlikum ja seeläbi saada õigus vastikutele lihasööjatele, kasukakandjatele ülalt alla vaadata kui arenemata protoplasmale. Katsuge ennast, sihuke ülbus on kerge tekkima. Ülbest peast aga tuleb ka igasuguse vastuväite lolliks mölaks tunnistamine kole lihtsalt.

3 KOMMENTAARI

õ
õpetaja 11. veebruar 2019, 23:02
Jüriga nõus! Loomakaitsjad kannavad seljas pool barrelit naftat, mis on aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja ei ole taastoodetav, Aga rebane sünnitab kaks või kolm kutsikat aastas.
j
Junnar Pahl 9. veebruar 2019, 17:25
Tigedik Stahl võiks teada, et kõik mida soovitakse, tuleb soovijale tagasi. Nii või teisiti, suurema või väiksema ringiga...
Loe kõiki (3)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee