Krimi

Riigikohus jättis ligi neli aastat vahi all olnud Aap Velsi vabastamata (14)

Ohtuleht.ee, 7. veebruar 2019, 17:05
Aap Vels ja tema kaitsja Sven Sillar Harju maakohtusFoto: Martin Ahven
Riigikohus otsustas neljapäeval, et ligi neli aastat vanglas kohtuotsust oodanud Aap Velsi (27) kinnipidamine on endiselt põhjendatud, sest kohtuasja arutamist on venitanud eelkõige süüdistatavad ise ja nende kaitsjad. Samas kritiseeris kõrgeim kohus ka riigiprokuratuuri ja advokatuuri tegevust.

Politsei pidas Velsi kinni 1. aprillil 2015 ning teda süüdistatakse Tallinna allimategelase Andrey Kuzyakini juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumises, väljapressimistes, peksmistes, kelmustes, vargustes, orjastamises ja muudes kuritegudes. Kriminaalasja arutamine on praegu pooleli Harju maakohtus. Õhtuleht kirjutas sellest juhtumist lähemalt eelmisel nädalal ilmunud loos.

Samal teemal

Velsi kaitsja Sven Sillar taotles riigikohtult süüdistatava vabastamist või vahistamise asendamist kautsjoni ja elektroonilise valvega. Ta leidis, et demokraatlikus õigusriigis ei saa süüdistatavat ilma jõustunud kohtuotsuseta lõputult vahi all hoida. Riigikohus jättis Sillari taotluse siiski rahuldamata, nõustudes maa- ja ringkonnakohtu järeldustega.

Mõjutas sobilikke tunnistusi andma

Kõrgema astme kohtu hinnangul ei saa vahistamisele seada kindalid ajalisi piire, vaid tuleb arvestada konkreetse asja sisu. Kohus asus seisukohale, et Velsi vahistamine on endiselt põhjendatud, sest tema puhul esineb erakordselt suur uute kuritegude oht. Kuritegelikku ühendusse kuulumist võib pidada "elustiilikuriteoks", mille jätkuva toimepanemise risk on tavapärasest suurem. Samuti süüdistatakse Velsi suures hulgas muudes õigusrikkumistes, mis leidsid aset enam kui kahe aasta jooksul.

Riigikohtu hinnangul on Velsi puhul suur ka õigusemõistmisevastaste kuritegude oht, sest ta on juba püüdnud mõjutada võimalikku tunnistajat, kannatanut ja kaassüüdistatavat, et nood annaksid talle soodsaid ütlusi. Näiteks ähvardas Vels teist kohtualust Steven Tamme “ebameeldistuste tekitamisega” nii vanglas kui ka väljaspool, juhul kui too Velsi tahtmist ei täida.  

Kõrgema astme kohus viitas sellelegi, et Kuzyakini kriminaalasjas on kokku üheksa süüdistatavat ja see on väga mahukas. Kohtus tuleb üle kuulata kokku 110 inimest ja materjali on 35 toimiku jagu. Eelmise aasta sügiseks oli peetud juba 68 kohtuistungit ja maakohtus peaks asja arutamine jõudma lõpule tänavu kevadel. Riigikohtu hinnangul viis prokuratuur kohtueelse menetluse läbi kiiresti ning ka maakohus on menetlenud asja piisava kiirusega.

Samas ei pea riigikohus mõistlikuks olukorda, kus üks ja sama riigiprokurör (Vahur Verte) esindab süüdistust korraga vähemalt kolmes mahukas ja keerukas süüasjas ning riigiprokuratuur ei leia võimalust teda üheski neist asendada. “See ei viita menetluse kõige efektiivsemale läbiviimisele,” nentis kriminaalkolleegium.

Oma koslepi sai riigikohtult ka advokatuur, kes pole mõistlikult korraldanud riigi õigusabi andmist. Näiteks ei suutnud rohkem kui 800 liikmega advokaatide tsunft leida koos Aap Velsiga kohtu all olevale isale Urmas Velsile pooleteise kuu jooksul uut kaitsjat. Samuti tegutsevad paljud kaitsjad korraga mitmes suures ja mahukas kuritegeliku ühenduse kriminaalasjas, mistõttu ei leita sobivaid istungiaegu.

Süüdistavad ja kaitsjad töötavad vastu

Kohtuasja venimise peapõhjusena näeb riigikohus siiski kaitsjaid ja süüdistatavaid, kes on oma õigusi koordineeritult kuritarvitanud. Näiteks on süüdistatavad loobunud kokkuleppelistest kaitsjatest vahetult enne istungite algust, üks süüdistatav ei ilmunud kohtusse kohale ning korduvalt on taotletud ka varem kokku lepitud istungiaegade muutmist. Nii lükkus kohtupidamise algus pool aastat edasi ja istungitega oli võimalik alustada alles 2017. aasta jaanuaris.

Ehkki riigikohus leidis, et Aap Velsi vahistamine ja suhtlemispiirangud on praegu veel põhjendatud ning proportsionaalsed, võib edaspidi olukord muutuda. Seda isegi juhul, kui on veel olemas vahistamisalused ehk uute kuritegude toimepanemise või pakkumineku oht. Siis peab maakohus kaaluma vahi all pidamise asendamist mõne kergemaliigilise piiranguga. “Kõige sobilikum alternatiiv vahi all pidamisele on üldjuhul elektrooniline valve,” märkis riigikohus.

Justiitsministeeriumi andmeil vähenes Eestis vahialuste arv kümne aastaga 990-lt 530-le ja meie kohtute töökiirus on Euroopas esirinnas. Samas on viimastel aastatel oluliselt kasvanud nende inimeste hulk, kes peavad trellide taga kohtuotsust ootama väga kaua.

2015. aasta seisuga viibis üle kahe aasta vahi all vaid 14 inimest, aga selle aasta alguses juba 28. Üle kolme aasta trellide taga veetnud kohtualuste arv kasvas ühelt 18-le. Enamik neist paarikümnest inimesest on seotud nelja suure allilmaprotsessiga, mis puudutavad narkoäri, väljapressimisi, maksupettusi ja teisigi kuritegusid.

14 KOMMENTAARI

t
T.Rex 8. veebruar 2019, 01:15
25+5 ja ei mingit kohut
k
kommentaar ei vasta reeglistikule? Et läbi ei lasta. Näib et ka moderaator on kallutatud. 8. veebruar 2019, 00:47
Sõnavara reedab, kus see on omandatud. antud juhul venitab kohtumõistmist mitte prokurör vaid r e t s i d i v i s t e kaitsvate advokaatide r i u k a l i k k u s.
Loe kõiki (14)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee