Eesti uudised

STATISTIKA TÕESTAB: alaealiste kambad teevad üha rohkem kuritegusid (34)

Toimetasid Triinu Laan, Marvel Riik, 6. veebruar 2019, 13:46
Foto: Stanislav Moshkov
2018. aasta kriminaalstatistikast nähtub, et tapmiste ja mõrvade arv mullu vähenes. Seevastu on kasvanud alaealiste poolt toime pandud kuritegude hulk.

Koos katsetega registreeriti mullu 36 tapmist ja 7 mõrva, milles hukkus 26 inimest. See on madalaim tase alates eelmise sajandi keskpaigast. Üle-eelmisel aastal suri vägivalla tagajärjel 33 inimest, neist kolmandik naised, teatas justiitsministeeriumi pressiesindaja Maria-Elisa Tuulik.

Viimastel aastatel on sagenenud aga kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise registreerimine. „See kajastab nii avalikkuse kui ka politsei suurenenud tähelepanu perevägivallale ja nii-öelda kergematele vägivallajuhtumitele, kusjuures küsitluste andmed ja muud allikad ei viita vägivalla tegelikule märgatavale kasvule. Näiteks kinnitab nii statistika kui ohvriuuring, et võõraste vahel baaris või tänaval tekkinud konflikt ei päädi enam nii sageli kaklusega,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.

Kuritegevus Eestis 2018Foto: Kriminaalpoliitika

Samas märkis Perling, et senisest rohkem peaks lähenemiskeelde väljastama. Kui 2017. aastal anti välja 22 lähenemiskeelu otsust, siis 2018. aastal kasvas see 45ni. „Mida rohkem lähenemiskeelde, seda rohkem kannatanuid hoiame vägivallast eemale.“

2018. aastal registreeriti 27 125 kuritegu, mis on 0,5% rohkem kui ülemöödunud aastal. Registreeritud kuritegudest suurima osa ehk 39% moodustasid varavastased kuriteod, järgnesid isikuvastased kuriteod 28%-ga, liikluskuriteod 13%-ga. Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti 2018. aastal kõige rohkem vargusi (7403 kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5966) ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (2661).

Viimase kümne aasta jooksul on kuritegevus märgatavalt vähenenud, seda nii ametliku statistika kui ka inimeste küsitluste andmetel. 2018. aastal katkes esimest korda viimase 15 aasta jooksul kuritegude langustrend ning seda suuresti just politsei muutunud menetluspraktika tõttu juba varasemas faasis registreerida eelkõige lähisuhtevägivalla puhul kehalise väärkohtlemise juhtumeid.

„Varasema vähenemise taga on olnud peamiselt varavastaste kuritegude kahanemine, sest nende suur osakaal kuritegevuses mõjutab üldpilti kõige enam,“ selgitas justiitsminister.

Kuritegevus Eestis 2018Foto: Kriminaalpoliitika

Kasvas alaealiste varaste arv

Üks möödunud aasta märksõnu oli ka alaealiste kuritegevus. Võrreldes 2017. aastaga registreeriti 2018. aastal 9% rohkem alaealiste toime pandud kuritegusid. Alaealiste kuritegude arv kasvas eeskätt varguste arvelt, samas kui varguse kuritegude üldarv Eestis veidi vähenes. Alaealiste vargusi iseloomustab süstemaatiliste varguste suur osakaal. Hinnanguliselt 30% alaealiste enimlevinud rikkumistest pannakse toime vähemalt kahekesi. Sõprade seltskonna mõju rikkumiste toimepanemisele on suurim avaliku korra rikkumiste ja omavolilise sissetungi korral.

„Mina ja siseminister oleme määratlenud ühe kuritegevuse vastase prioriteedina alaealiste kuritegevuse, eriti grupiviisilise ja vägivallakuritegevuse. Selleks, et lapsed ei satuks kriminaaljustiitssüsteemi vaatevälja, on väga oluline alaealiste kuritegevust tõkestada ja tegeleda algpõhjustega, miks on alaealine üldse kuriteo toime pannud. Noorte kuritegevuse ennetamiseks käivitub sellel aastal täies mahus justiitsministeeriumi juhitav alaealiste õigusrikkumiste ennetamise programm,“ ütles Reinsalu.

Kuritegevus Eestis 2018Foto: Kriminaalpoliitika

Narkosurmad vähenenud

Keskkriminaalpolitsei juht Aivar Alavere tõi välja, et varavastased kuriteod, nagu ka narkokuriteod, on veebi kolimas. „On kujunenud täiesti massiliseks, et postiteel tellitakse nii lähteaineid kui ka narkootikume. Jõud ei käi sellest üle,“ nentis Alavere.

Statistika järgi on narkokuriteod vähenenud. Kui 2017. aastal oli 108, siis 2018. aastal oli see 34. „See on tõenäoliselt saavutatud puhtalt tänu sellele, et 2017 võeti vahi alla kaks kuritegelikku ühendust, kellelt konfiskeeriti umbes 10 kilogrammi fentanüüli. Tasub mainida, et tavapäraselt on Ida-Virumaa olnud narkosurmades esirinnas, siis 2018 oli seal kolm surma,“ täpsustas keskkriminaalpolitsei juht.

Maakondadest oli kuritegevuse tase 10 000 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (263 kuritegu), järgnesid Jõgevamaa (250) ja Harjumaa (215; sealhulgas Tallinnas 245). Endiselt oli kuritegevuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel.

34 KOMMENTAARI

n
no 7. veebruar 2019, 13:50
loomulikult teevad, sest pätti, eriti alaealist, ei tohi ei enne ega ka pärast pätiks saamist ju kuidagiviisi karistada!
l
linnamees 7. veebruar 2019, 09:32
noor isane, vahel ka mõni emane karjaloom, nagu inimene on, tahab ikka oma kohta karja hierarhias kätte võidelda. Selleks sobib hästi päti tegemine. K...
(loe edasi)
Loe kõiki (34)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee