Tartu Ülikooli teadlased küsitlesid koostöös Turu-uuringute AS-ga 2018. aasta suvel üle Eesti 1020 internetikasutajast last vanuses 9–17 ja nende üht vanemat, edastas pressiteates sotsiaalministeeriumi kommunikatsioonijuht Karin Volmer.

9–17-aastastest Eesti lastest kasutab internetti igapäevaselt 97% ning kaheksa aastaga on pea kolmekordistunud mobiiltelefoniga internetti kasutavate laste osakaal (86%). Seejuures tunneb enamik Eesti lastest end internetis enesekindlalt ja turvaliselt, selgub äsja valminud EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringust.

Kõige populaarsemad igapäevased netitegevused laste seas on seotud meelelahutusega: videod, muusika, mängud. Internetisuhtlust iseloomustab eelkõige uute sõprade ja kontaktide otsimine.

Midagi häirivat on netikeskonnas näinud ligi kolmandik lastest ning küberkiusamist on pealt näinud ligi 40% lastest. Neist lastest pea kolmandik ei räägi kogetust kellelegi, vanematele usaldaks oma mure 40% ja sõpradele 41% vastanutest.

„Positiivne on, et paljud lapsed peavad oluliseks sellisel juhul rääkida murest sõpradele või vanematele. Samas peame ühiselt pingutama, et vähem oleks lapsi, kes häiriva materjali nägemisest või küberkiusamise kogemisest kellelegi ei räägi, sest just sealt hakkavad probleemid, kui laps jääb oma murega üksi,” rääkis justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Brit Tammiste.

Enamik lapsevanemaid vestleb enda hinnangul lapsega sellest, mida viimane internetis teeb (92%) või jagab näpunäiteid turvalisuse kohta (85%). Uuringus osalenud lastest nõustus aga vaid veidi üle poolte, et vanemaid huvitab nende netikasutus ning nad räägivad lastega sellest.

Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõuniku Elise Nikonovi sõnul ei ole lapsevanemad alati teadlikud laste netikeskkonnas tekkinud muredest.

„Eriti teravalt paistavad erinevused tegelikkuse ja vanemate teadlikkuse vahel silma 15–17-aastaste puhul. See näitab vajadust osata ja julgeda lastega rohkem rääkida. Hea ja turvaline suhe lapsega on võti, et laps julgeks rääkima tulla ka siis, kui tal on mure. Palju kasulikke nõuandeid on lapsevanemate jaoks erinevas vanuses laste ja erinevate teemade kohta koondatud veebilehele tarkvanem.ee,” selgitas Nikonov.

Üldiselt tunnevad Eesti lapsed end veebikeskkondades turvaliselt ja peavad heaks oma digitaalset kirjaoskust.

„Kuigi oluline roll digioskuste kujundamisel on koolil, on veelgi suurem vastutus netikasutuse suunamisel lapsevanematel. Arvestades, et iga viies 11–17-aastane laps on puutunud kokku sellega, et sõbrad temast midagi loata internetti postitavad, on just teistega käitumisest rääkimine oluline nii koolis kui kodus,” rääkis haridus- ja teadusministeeriumi e-teenuste osakonna asejuhataja Kristel Rillo. 

Uuring keskendus laste ja vanemate internetikasutusele, digipädevustele ning teadlikkusele online-riskidest.