Maailm

Samm sõjale lähemale? USA ja Venemaa tegid lõpu raketileppele (36)

Tõnis Erilaid, 3. veebruar 2019, 23:56
Foto: Reuters/Scanpix
President Donald Trumpi administratsioon teatas reedel, et Ühendriigid peatavad oma osaluse juba 1987. aastal allkirjastatud ja aasta hiljem kehtima hakanud leppes, mis keelas maismaal paiknevate lühi- ja keskmaarakettide katsetamise ja paigaldamise. Laupäeval teatas Venemaa omakorda osaluse peatamisest ja lubas viivitamatult alustada sarnaste rakettide arendamist. Hiina hoiatas mõlemat riiki, et lepingust välja astudes ohustavad nad julgeolekut kogu maailmas, kuid tõrjus ettepaneku, et võiks ise lepinguosaliseks asuda.

Leping, mis keelas raketid lennuvõimega 500 kuni 5500 kilomeetrini, sõlmiti USA ja toonase NSV Liidu vahel johtuvalt pingetest Euroopas, kui siia paigaldati ameeriklaste Pershingud vastukaaluks nõukogulaste rakettidele. Mõlemad pooled lubasid oma raketiarsenali hävitada (ameeriklastel oli neid kaks korda vähem kui NSV Liidul). Samas ei keelanud lepe laevadelt või lennukitelt tulistatavaid tiibrakette, mille arendamisel oli USA kaugele ette jõudnud. Sellele, et ka Hiina võiks lepinguga liituda, toona ei mõeldud.

Vastastikused süüdistused

USA on süüdistanud Venemaad leppe räiges rikkumises, märkides, et nad on arendanud keskmaaraketi 9M729, mille lennuulatus on kaugelt üle 500 kilomeetri. Sama on märganud ka teised NATO liikmesriigid, mistõttu nõutigi ühiselt Venemaalt nende rakettide ja lennutamisaluste viivitamatut hävitamist. Ka taheti erapooletut rahvusvahelist kontrolli kogu Venemaa kasutada oleva raketiarsenali üle.

Venemaa eitas, et ta oleks lepet rikkunud, ja süüdistas omakorda Ühendriike. Tõestuseks riputas Vene kaitseministeerium üles kosmosest tehtud foto, mis näitas juba 2017. aasta juunis alanud agarat ehitustegevust Arizona osariigi Tucsonis, kus koporatsioon Raytheon valmistub tootma keelatud rakette. Ka rikkuvat lepet 1999. aastal alanud suurte droonide kasutuselevõtt. „Need vastavad omadustelt tiibrakettidele, mis lepinguga on keelatud,“ ütles välisminister Sergei Lavrov oma ettekandes president Vladimir Putinile. „Nüüd on nad Euroopasse toonud õhutõrjerakettide tulistamisalused, mis ilma igasuguse ümbertegemiseta sobivad ka tiibrakettide Tomahawk lennutamiseks.“

Tegelikult on mõlemad osapooled lepingust priid alles kuue kuu pärast. Ühendriigid ongi märkinud, et kui selle aja jooksul on Venemaa täitnud kõik nende nõudmised, jääb leping kestma. 

Ainsaks tuumarelvastust puudutavaks kokkuleppeks kahe riigi vahel jääb praegu vaid ründeotstarbelise tuumaarsenali edasist vähendamist puudutav raamlepe, kuid selle kehtivus lõpeb 2021. aastal ja praeguse vastasseisu jätkudes on selle pikendamine ebatõenäoline.

Ja nüüd jõuame tagasi Hiina juurde. Läinud aasta oktoobris ütles Donald Trump esimest korda, et kavatseb Venemaaga sõlmitud lühi- ja keskmaarakette puudutava leppe üles öelda ja nimetas Hiinat: „Kui Venemaa teeb neid rakette ja Hiina teeb neid rakette, on täiesti andestamatu, kui meie ainsana leppest kinni peame.“

Vaatlejad on kindlad, et Trump tahab uut lepingut, milles osaleks ka Hiina. Tõsi, praegu pole maailma olulisimaks sõjaliseks võimuks pürgival Hiinal eriti millegagi kiidelda. Jaanuaris teatas sealsete kommunistide kontrolli all olev tabloid Global Times, et Hiina armee katsetas edukalt keskmaaraketti DF-26, nimetades seda vastaste laevade surmaks. Pentagon on siiski New York Timesi teatel hinnanud, et Hiinal on kokku vaid 16–30 keskmaaraketti. 

Sakslaste kompromissettepanek

Teated raketileppest loobumisest häirivad loomulikult kõige enam eurooplasi, kelle linnadest võib saada venelaste rakettide sihtmärk. Saksamaal kogunesid aktivistid USA saatkonna juurde protestima juba enne Venemaa otsusest teadasaamist.

Ajalehes Frankfurter Allgemeine pakkusid kaks mõjukat valitsuskoalitsiooni kuuluvate parteide esindajat välja kompromissi.

„Venemaa võiks oma 9M729 raketid viia itta. Nii kaugele, kui võimalik – igal juhul teisele poole Uraale. Sealt ei ulatuks need enam Euroopat ohustama. USA võiks omalt poolt lubada Venemaal inspekteerida rakette, mida nad paigaldavad Rumeeniasse,“ kirjutavad poliitikud, et nii võiks panna aluse dialoogile kahe riigi vahel.

Laupäeval ütles Putin küll, et on valmis uuteks kõnelusteks Ühendriikidega, kuid algatus peab tulema Washingtonist, mitte Moskvast.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee