Õhtulehe spordiblogi

Ville Arike | Kas lastetreener tajub vastutust? (2)

Ville Arike, 3. veebruar 2019, 21:15
Juubilar Jaak Salumets: "Just noorteklassis vajatakse kogenud treeneri kätt. Just lapsi peaks õpetama kogemustega treenerid, kuid meil õpetavad lapsed lapsi." Tiina Kõrtsini
Viimaste kuude jooksul on mitu oma ala väga suurt spetsialisti võtnud meedias sõna lastetreenerite, täpsemalt nende kvalifikatsiooni teemal. See tähendab, et probleem on üle Eesti terav.

Taasiseseisvumisest on möödas juba 27 ja pool aastat. Seda on viis aastat rohkem, kui oli antud elupäevi esimesele vabariigile. Kui selle aja jooksul pole mõnes valdkonnas suudetud probleeme lahendada, vaid need pigem süvenevad, tuleb tõdeda, et me ei kasuta oma riigi aega just hästi ära. Treeneriteteema on üks neist valusatest.

Esiteks pole ühiskond jõudnud treenerite sotsiaalse staatuse määratlemisega sisuliselt mitte kuhugi. Ega jõua enne, kui treeneriametit ei võrdsustata õpetaja omaga.

Teisalt on lapse klubisse treeningule viival ja selle eest maksval lapsevanemal õigus üht-teist nõuda.

Tunnustatud spordiarst Gunnar Männik sõnastas 26. jaanuaril Postimehes ilmunud kolumnis „Treener ja „treener““ tabavalt: „Täiskasvanud inimeseks voolimine nõuab väga laialdasi erialaseid teadmisi eri vanuses inimese anatoomilistest, füsioloogilistest, biokeemilistest, psühholoogilistest ja pedagoogilistest iseärasustest. Eriti oluline on see teadmine, kui tegeldakse puberteedieas lastega, et neid liiga suure treeningukoormusega mitte läbi põletada. Eriti suur murekoht on ülekoormusest tekkivad vigastused järjest nooremas eas. Selle põhjuseks on liiga suured treeningukoormused, mis ei vasta lapse ja nooruki vanusele ja võimetele.“

Kergejõustikutreener Jaanus Kriisk ütles detsembris Õhtulehele: „Kõik treenerid natuke räägivad, et praegu tulevad ülikooli katkised lapsed. Neil on olnud neli operatsiooni, siit katki, seal põline trauma. Nad on 18aastased! Tõsine probleem on see, et meil on ära kadunud õpetamine, sest treeneritel pole enam kõrgharidusnõuet. Kujutage ette, kehalise kasvatuse õpetajal ja lasteaiakasvatajal peab, aga treeneril, kes tegeleb tunduvalt rohkem lastega, ei pea. Piisab kolmest kuust "trammijuhikursusest" ja mine pane hullu nende lastega palju jõuad. Teed seda, mis pähe tuleb.“

Sel nädalal 70. sünnipäeva tähistanud korvpallilegend Jaak Salumets rääkis Maalehele: „Just noorteklassis vajatakse kogenud treeneri kätt. Just lapsi peaks õpetama kogemustega treenerid, kuid meil õpetavad lapsed lapsi.“

Männik tõi košmaarse näite iluvõimlemisest, kus viieaastasele tüdrukule öeldi, et ta peab kaks kilo alla võtma! Siinkirjutaja teab ühe teise spordiala gruppi, kus 10-13aastastele tüdrukutele (kes seni polnud jõutreeninguid praktiliselt teinud) seati eesmärgiks jõuda 85 päevaga 100 järjest tehtava kätekõverduseni!

Iga kogenud spetsialist ütleb, et töö lastega tähendab tohutut vastutust. Kas iga noortetreener tajub seda? Kes vastutab, kui lapsed vale treeningu ja/või pedagoogiliselt vale lähenemise tõttu füüsiliselt ja/või vaimselt katki lähevad? Treener? Spordiklubi? Alaliit? EOK? Ministeerium? Riik? Kõik koos ehk sisuliselt mitte keegi?

2 KOMMENTAARI

o
Ott 4. veebruar 2019, 12:55
Suurima probleemina näen laste üldist kehalist liikumist. Ülekoormusvigastused tekivad ju siis kui noor pole treeningkoormuseks valmis. Samas 2 juhend...
(loe edasi)
a
Anto 4. veebruar 2019, 01:45
Probleem on tõsine. “Treenerid” kes on 16-18 aastased on ise alles lapsed ja selliste eest peaks kaitsma oma lapsi. Samas on koolide kehaline kasvatus...
(loe edasi)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee