RÕÕMUS: Läti uus peaminister Krišjānis Kariņš (54) pärast ametisse kinnitamist pressikonverentsi andmas.Foto: AFP/Scanpix
Allan Espenberg 8. veebruar 2019 08:10
Pärast möödunud aasta 6. oktoobril Lätis peetud parlamendivalimisi hakkas valitsuse moodustamine venima. Vahepeal tundus lausa, et lätlased tahtsid võtta šnitti Rootsilt, kus saadi uus valitsus kokku 131 päeva jooksul. Lätlastel siiski rootslasi ületada ei õnnestunud ja 109. päeval pärast valimisi oli olemas valitsus, mida pandi juhtima Ameerika lätlane Krišjānis Kariņš, kes peaministri ametis teeb esimese välisvisiidi  8. veebruaril Tallinnasse.

Leedul ja Lätil on pärast taasiseseisvumist olnud presidendiks pikka aega kodumaalt eemal olnud inimene – leedukatel Valdas Adamkus ja lätlastel Vaira Vīķe-Freiberga. Nüüd on Läti kolmest Balti riigist ainus, mis on ka peaministri saanud välislätlaste hulgast. Selleks on mullu detsembris 54aastaseks saanud Krišjānis Kariņš. Mees ise kinnitab, et topeltkodakondusest ta loobuda ei kavatse, kuid oma tegevuses on ta kogu aeg kaitsnud ainuüksi Läti huve.

Kariņš on mitmel korral olnud võimalik peaministrikandidaat. Nii juhtus näiteks 2004. ja 2013. aastal, kuid tolleaegsed presidendid ei usaldanud teda piisavalt. Ega ta poleks tänavugi pidanud peaministriks saama, aga kuna kõik teised võimalikud kandidaadid kukkusid läbi, siis ei jäänud presidendil muud üle, kui määrata valitsusjuhiks mees, kelle partei sai praegusest viiest valitsuserakonnast valimistel kõige kehvema tulemuse.

Nüüdsel valitsuskoalitsioonil on 100-liikmelises parlamendis 61 kohta, mis on väga suur ülekaal ja peaks andma valitsusele vabad käed teha mida iganes. Samas pole valitsus arvatavasti kunagi nii õhukesel jääl kõndinud ega olnud nii haavatav, kui ta on praegu. Asi on selles, et seitsmest parlamenti pääsenud poliitilisest jõust kuulub koalitsiooni tervelt viis parteid ehk erakordselt palju. See muudab valitsuse väga ebakindlaks ja kõikuvaks ning kohmakaks struktuuriks, mis võib igal hetkel plartsti kokku kukkuda. Pole ju kuigi kerge leida kompromisse viie erineva arusaama või seisukoha vahel! Ega ilmaasjata pole hakatud Kariņši valitsust nimetama kellamehhanismiga või viitsütikuga pommiks.

Eriskummaline on see, et kui seitsmest parlamendiparteist kuulub valitsuskoalitsiooni viis, siis opositsioonis on neid kolm. Pealtnäha ei ole see loogiline, kuid seletus on üsna lihtne. Asi on selles, et partei Kellele Kuulub Riik? (Kam pieder valsts, KPV LV) läks nendel valitsuskõnelustel pauguga lõhki, sest osa KPV liikmetest (11 saadikut) liitus koalitsiooniga, osa (viis saadikut) aga jäi opositsiooni. Viimaste hulka kuulus ka partei üks juhte Aldis Gobzems, kes 4. veebruaril visati parteist välja ning täna tegeleb ta juba uue partei moodustamisega.

Partei või valimisliit                                      Saadikukohad seimis

KOALITSIOON

Uuskonservatiivne Partei                                       16

Rahvuslik Liit Kõik Läti Eest! – Isamaale ja Vabadusele 13

Arengu Nimel!                                                        13

Kellele Kuulub Riik?                                               11

Uus Ühtsus                                                              8

OPOSITSIOON

Koosmeel                                                              23

Roheliste ja Talurahva Liit                                   11

Kellele Kuulub Riik?                                               5

Kuidas sai Kariņšist peaminister?

Mitu Läti meediaväljaannet, sealhulgas portaalid REplay ja TV NET, rääkisid põhjalikult, kuidas toimus Krišjānis Kariņši tõusmine peaministriks ja Läti 40. valitsuse juhiks. Selleks kulutati 23. jaanuaril veidi enam kui kolm tundi.

„Viis parteid ja ühendust on leidnud viisi koostöötamiseks,“ rääkis Kariņš. „Põhiline on selle juures asjaolu, et me õppisime üksteist mitte jõuga vallutama, vaid kuulama. Kokku leppima ühistes eesmärkides ja tegevustes. Üks pole lahinguväljal sõdur.“

Kariņš lubas tulevase valitsusjuhina evolutsiooni, mitte revolutsiooni – kõik alustatud reformid jätkuvad. Veel rõhutas ta, et koalitsiooni mittekuuluvad poliitilised jõud pole opositsioonis riigiga, vaid kõigest valitsusega. Seetõttu lubas Kariņš opositsiooni arvamusi kuulata ja võib-olla isegi arvesse võtta.

Vjačeslavs Dombrovskis. Foto: Reuters/Scanpix

Debattide ajal meenutati Kariņšile tema topeltkodakondsust, kästi tagasi Euroopa Parlamenti kobida, loeti ette Läti poeetide luuletusi. Mõni saadik teatas, et on tõeline pidupäev, mõne teise arvates olevat aga kätte jõudnud leinaaeg. Evija Papule soovis uuele valitsusele: „Edu. Ja loodan, et mitte väga kauaks.“ Vjačeslavs Dombrovskis aga kinnitas valitsuskoalitsioonile: „Te ju vihkate üksteist.“

Opositsioonil oli tulevasele valitsusele palju etteheiteid, kuid ega koalitsioonipartneridki väga optimistlikud olnud. „Keerulised suhted enne ja pärast valimisi. Ideoloogilised lahkhelid väärtuste suhtes. Erinevad poliitilised kogemused. Palju lõpuni arutamata olulisi küsimusi. Kujundlikult öeldes: kui eelmisel peaministril tuli žongleerida kolme palliga, siis nüüd tuleb sedasama teha viiega. Seejuures on igaüks erakordne nii värvilt, kaalult kui ka suuruselt,“ ütles näiteks Rahvusliku Liidu Kõik Läti Eest! – Isamaale ja Vabadusele esimees Raivis Dzintars.

Aldis Gobzems. Foto: Reuters/Scanpix

„Artūrs Krišjānis Kariņš, me hääletame täna kaotajate valitsuse poolt. Valitsuse poolt, mida juhib valimistel kaotanud partei. Peaministri poolt, kes kartis osaleda valimistel, sest uskus kaotusse,“ märkis partei Kellele Kuulub Riik? üks juhte Aldis Gobzems, kes mõni nädal varem polnud saanud hakkama valitsuse moodustamisega.

Krišjānis Kariņš parlamendis esinemas.  Foto: AFP/Scanpix

Vaatamata ägedale kriitikale oli juba enne lõplikku hääletamist teada, et koalitsioon saab vähemalt 61 häält. Ja nii ka läks. Kariņš kinnitati 61 poolthäälega uueks peaministriks.

Kariņš on seni rohkem jutustanud kui teinud

Kui Kariņš 2002. aastal Läti poliitikasse sisenes, siis asus ta praktiliselt kohe korda looma, tuues esile puudujääke, möödalaskmisi ja lausa kuritegelikkust riigi juhtimises. Samas kritiseeriti ka teda ennast ja temagi tegevuses leiti üht-teist kriminaalset. Läti Delfi ja teised allikad nimetasid mõningaid tähtsamaid pidepunkte Kariņši poliitilises tegevuses:

2003 – Kariņš kritiseeris Riia linnavõimude suutmatust vastu võtta mõistlikke otsuseid. Teda pahandasid eeskätt rikkumised, mis olid korda saadetud Riiga ehitatava pilvelõhkuja – Päikesekivi (Saules akmens) projekteerimise ja kooskõlastamisega. Kariņš soovis koguni Riia duumalt detailplaneeringute väljatöötamise õigust ära võtta. Riia kõrgeim hoone (122 m) sai 2004. aastal siiski valmis.

2004 – Kariņš avaldas imestust uue valitsuse moodustamise asjaolude üle. Eeskätt pahandas teda suurärimehest Ventspilsi linnapea Aivars Lembergsi visiidid parlamenti. Kahe mehe sõnasõda päädis sellega, et Lembergs palus järjekordses kirjas Kariņšilt irooniliselt luba võtta osa parlamendi – seimi (Saeima) pidulikust istungist.

2005 – Kariņš tegi ettepaneku vähendada käibemaksumäära toiduainetele. Valitsus sellega ei nõustunud ja Kariņši ideed nimetati populistlikuks, mille eesmärgiks on valijatele peatsete valimiste eel meeldida.

2006 – Avalikkuseni jõudis info, et Kariņš oli eraldanud enam kui miljon latti ELi struktuurifondidest firmale S&G, mille omanikud olid erakonna Uus Aeg ühed suuremad spondeerijad Mārtiņš Greste ja tema abikaasa Silvija Greste. Majanduspolitsei algatas selles asjas koguni juurdluse, kuid see ei viinud kuhugi. Kariņš ise eitas ebaseaduslike tehingute tegemist.

2006 – Kariņš püüdis määrata Ventspilsi sadama juhatusse karjäärikommunisti ja kõrgema parteikooli vilistlast Ojārs Grinbergsi, aga kui see ei õnnestunud ja asi kukkus läbi ka kõigis kohtuastmetes, siis ei hüvitanud riigile tekitatud kahju.

2016 ja 2017 – Kariņš oli ainus Läti poliitik, kes paigutati rahvusvahelise valitsusvälise organisatsiooni VoteWatch Europe uuringus europarlamendi mõjukamate saadikute hulka. Kariņš oli nendes aastanimekirjades vastavalt 11. ja 19. kohal.

Läti eelmine peaminister Māris Kučinski. Foto: AFP/Scanpix

2018 – Kariņš süüdistas peaminister Māris Kučinskist ja tema valitsust aegluses ja pikatoimelisuses, sest tema arvates on olulised reformid jäänud ellu viimata. Kariņš teatas, et Kučinskis on küll lugupeetav ja tore inimene, kuid see ei tee temast veel head peaministrit. „Kala hakkab mädanema peast,“ lisas Kariņš, kelle seisukohti kommenteeris ka Kučinskis: „Valimised on alanud. Härra Kariņš on kui isake, kes naaseb pärast pikka eemalolekut koju ja hakkab õpetama, mis on valesti tehtud.“

Uuest peaministrist ei olda erilises vaimustuses

Endine rahvasaadik Imants Burvis teatas, et Kariņš on kahtlane tüüp, kuna ta on andnud ustavusvande nii Lätile kui ka USA-le. „Ta on andnud kaks vannet, mis on teineteisega vastuolus. Kelle heaks hakkab ta tööle? Läti heaks USA arvelt või USA heaks Läti arvelt?“ küsis Burvis. Ühtlasi tegi ta ettepaneku anda Kariņšile õige ametinimetus: ta on Trumpi ajutine kuberner Lätis.

Läti ülikooli professori Juris Rozenvaldsi meelest ei ole Kariņš kõige kehvem peaminister Läti ajaloos. „Tal on üsna pikk poliitiline karjäär, mistõttu peaks tal potentsiaali jaguma. Pealegi võib talle kasuks tulla härdameelne silmavaade, mis innustab kompromissidele olukorras, kus koalitsiooni kuulub viis parteid,“ selgitas Rozenvalds.

Politoloog Filips Rajevskise arvates on uuel peaministril nii plusse kui ka miinuseid: „Kariņši tugevus seisneb selles, et ta tunneb küllalt hästi Euroopa poliitikat, sest on olnud kümme aastat europarlamendi liige. Kuid selles on ka tema nõrkus: ta pole kaua aega töötanud Lätis ja mulle tundub, et siinse elu tegelikkus on jäänud talle väga kaugeks.“

KOLLEEGID: Esmaspäeval kohtus Läti uus peaminister Krišjānis Kariņš Riias Leedu peaministri Saulius Skvernelisega (vasakul). Eesti peaministri Jüri Ratasega kohtub ta täna Tallinnas. Foto: EPA/Scanpix

Artūrs Krišjānis Kariņš on sündinud 13. detsembril 1964 Ameerika Ühendriikides Delaware'i osariigis Wilmingtoni linnas. Tema mõlemad vanemad olid Ameerikasse emigreerunud lätlased. „Minu vanemad läksid 1944. aastal Rootsi. Seal nad kasvasid, said hariduse ja abiellusid. 50. aastate lõpus siirdusid nad Ameerikasse, kus üsna pea sündis vanem õde, siis tulin ilmale mina ja seejärel noorem õde,“ on Kariņš meenutanud. Tema isa, inseneriharidusega Uldis Kariņš asutas 1973. aastal Wilmingtonis ettevõtte Karins and Associates, mis pakkus peamiselt ehitusteenust.

HARIDUS:

Lõpetas 1983. aastal keskkooli, misjärel studeeris aasta Münsteri läti gümnaasiumis.

Õppis 1984–1986 matemaatikat, filosoofiat ja kirjandust St. John's College'is Annapolises.

Õppis 1987–1988 ja 1990–1996 Pennsylvania ülikoolis lingvistikat (sai 1988 bakalaureuseks ja kaitses 1996 doktorikraadi).

Paralleelselt õpingutega töötas assistendi ja õppejõuna, juhtides keeleõppekursusi.

Oli 1995 ja 1998 Läti ülikooli külalislektor, andes bakalaureuse- ja kraadiõppe üliõpilastele sotsiolingvistika kursusi.

Juhtis 1996–1997 USAs Philadelphias Linguistic Data Consortium’i, mis tegeles elektrooniliste sõnaraamatute ja keeleandmebaaside väljatöötamisega saksa, inglise, araabia ja hiina keeles.

KARJÄÄR ETTEVÕTJANA:

Kolis 1994. aastal elama Lätti ja asutas samal aastal kompanii „Lāču ledus", mis tegeles jää, jäätise ja muude külmutatud toodete tootmise ja müügiga. Oli kuni 2002. aastani ettevõtte juht.

Oli 1999–2000 ettevõtte Formula (autode, auto- ja kontoritarvete hulgi- ja jaekaubandus) president.

KARJÄÄR POLIITIKUNA:

Oli 2002 parempoolse erakonna Uus Aeg (Jaunais laiks) üks asutajatest ja 2002–2011 selle partei liige.

2002–2009 parlamendi (Saeima) liige (valiti 2002 ja valiti tagasi 2006).

2002–2004 ja 2006–2008 Uue Aja parlamendifraktsiooni esimees.

Uus Aeg esitas ta 2004 peaministrikandidaadiks, kuid sellega asi ka piirdus.

2004–2006 majandusminister.

2007–2008 üks Uue Aja kahest kaasesimehest.

2009–2019 Euroopa Parlamendi liige (valiti 2009 ja 2014), kuuludes Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsiooni.

Aastast 2011 kuulub paremtsentristlikku erakonda Ühtsus (Vienotība), mis mulluste valimiste eel nimetas end Uueks Ühtsuseks (Jaunā Vienotība).

Oli 2018. aasta parlamendivalimistel erakonna Ühtsus peaministrikandidaat, kuid parlamendisaadikuks ta ei kandideerinud.

President andis 7. jaanuaril 2019 talle ülesande valitsuse moodustamiseks.

Parlament kinnitas ta 23. jaanuaril 2019 peaministriks.

MUU:

Abielus, neli last.

Valdab viit keelt (läti, inglise, saksa, vene, prantsuse).

Tal on kaks kodakondsust: USA ja Läti.

Kui nooruses tegeles ta kergejõustiku, jalgpalli ja korvpalliga, siis nüüd hoiab ta end vormis ujumise, jalgrattasõidu, võimlemise ja käimisega.

Ta on mänginud basskitarri.

Perearstist abikaasa ja neli last

Tulevase abikaasaga tutvus Krišjānis Kariņš juba Ameerikast kodumaale naasnuna ja doktoritöö kirjutamise ajal. Peagi ka abielluti. 1996. aastast on tema abikaasa Anda Kariņa (48), kes on saanud perearsti hariduse. Anda lõpetas 1994. aastal Läti meditsiiniakadeemia (praegune Riia Stradiņši ülikool) ja töötas seejärel Punase Risti haiglas Riias. 1990. aastate keskel täiendas ta end USAs ja oli lühikest aega Philadelphia haiglas vabatahtlik arst. Oli 1996–1998 perearst Riias ja avas 2000. aastal Riias Kloostri tänavas oma perearstipraksise (Dr.Andas Kariņas Ģimenes ārsta prakse).

Krišjānis ja Anda elasid esialgu mõnda aega USAs, kuid seejärel otsustasid siduda oma elu siiski Lätiga. Krišjānise eesmärk oli saada professoriks Riia ülikoolis, kuid see soov ei täitunud, sest valimisnõukogu arvates oli tal liiga vähe kogemusi. Kuigi teda kutsuti tagasi Ameerikasse, loobus ta sellest ettepanekust ega tahtnud Lätist ära minna. Nii sattuski ta poliitikasse.

Pereeluga on tal aga kõik korras. Krišjānis on meenutanud, et mäletab väga hästi 1997. aastal toimunud vestlust oma naisega. „Me olime abielus ja hakkasime mõtlema lastele. Mõistsime, et soovime, et meie lapsed kasvaksid lätlastena. Samas teadsime, et kui jääme edasi Ameerikasse, siis oleks see peaaegu võimatu, sest kõik nende sõbrad, õpetajad ja koolikaaslased oleksid ameeriklased. Ainult Läti on koht, kus lapsed saavad kasvada lätlasteks.“

Peaministril on kaks poega ja kaks tütart: Otomārs Krišjānis, Kārlis Vilhelms, Māra Aleksandra ja Anna. Vanim lastest on juba täiskasvanud, noorim tütar on umbes kümnene. Pere elab ühe katuse all Anda vanematega, mis on Krišjānise ja Anda seisukohast hea: lapsed pole kunagi järelevalveta.