Eesti uudised

Koolides möllab konflikt: tüdrukute HPV-vaktsiini vastu võitlevad nii õpetajad kui ka lapsevanemad (266)

Liina Hallik , 1. veebruar 2019, 12:47
VAKTSIIN: Papilloomiviiruse kõrge riskiga tüved põhjustavad emakakaelavähki. Paljud skeptilised vanemad aga ei luba oma tütreid selle vastu vaktsineerida. Vida Press
Uus tasuta vaktsiin tüdrukutele, et nad ei haigestuks viirusesse, mis tekitab emakakaelavähki – kõlab nagu hea mõte, ent tekitab nii mõneski õpetajas ja lapsevanemas hoopis pahameelt. „Laps tuli koolist koju teatega, kuhu paluti lapsevanema või hooldaja allkirja, et kooliõde soovib minu last vaktsineerida. Ütlesin siis lapsele, et sellele ma alla ei kirjuta ja palun ütle kooliõele edasi, et me ei vaktsineeri koolis,“ protestib murelik lapsevanem. „Minu meelest on see vanematega manipuleerimine.”

Hiljuti pahandas lapsevanemaid koolist saadud kiri, kus klassijuhataja andis teada eesootavast loengust, milles pidid osalema ainult tüdrukud. Loengu teemaks oli inimese papilloomiviirus ehk HPV ja selle vastu vaktsineerimine. Õpetaja hoiatas kirjas, et kui teemakäsitlus läheb vastuollu mõne pere põhimõtetega, siis võib loengust puududa, märkides lapsele eKooli vastava vabastuse. Õpetaja ei olnud päris kindel, millest loengus räägitakse, mistõttu ta pani vanematele südamele, et kui tegu on HPV-vaktsiini propagandaga, tuleb lapsed loengule saata avatud, aga kriitilise meelega.

Ajupesu ja propaganda?

Samal teemal

Ravimite ja vaktsiinide kõrvaltoimete üle arutlevas Facebooki grupis puhkes torm. Kas tõesti on koolides selline ajupesu ja propaganda lubatud? Vanemad olid ühel meelel, et keegi täiskasvanutest peaks loengule kaasa minema ja loengupidaja nurka suruma. „Täiesti vale, et vanemaid ei ole kutsutud! Teevad lastele ajupesu. Lapsevanemad kindlasti kohale!“ pahandasid emad. „Kui sellistel üritustel kriitilisi küsimusi esitada ja sellised inimesed nurka suruda, paneb see teised saalis olijad mõtlema.“

„Tubli õpetaja, kes lapsevanemaid vähemalt hoiatas,“ kiitis teine. „Ju on see koolis kohustuslik ja ega õpetaja saa sinna midagi parata.“

Selgus ka, et loengu viib läbi sama kooli õpilane. „Kui 16aastane tuleks rääkima kliima soojenemisest, siis terve maailm kiidaks ja jagaks, kui tubli ja tarmukas noor. Kui aga 10. klassi õpilane tuleb HPVst rääkima, siis tekitame paanika, et see pole lapse koht sõna võtta. Kui seesama 10. klassi õpilane räägiks HPV-vaktsiini pahupoolest, siis plaksutaks kõik kooris käsi nagu hülged ja kiidaks takka, kui hea ja tubli noor inimene,“ püüdis üks vestluses osalejaist kainet meelt säilitada. „Me ei tea ju isegi, kas ta räägib vaktsiini poolt või vastu.“ 

Loengupidaja haigestumise tõttu jäi HPV-vaktsiini tutvustav infotund lõpuks ära.

Kooli tervishoiutöötajad hädas

2018. aasta 1. jaanuarist kehtib Eestis uus immuniseerimiskava, kuhu on lisatud HPV-vaktsiin. Möödunud aasta alguses leidis Varro Vooglaid, et riiklik tervishoiupoliitika suunab varateismelisi hoorama, kuivõrd seda vaktsiini süstitakse 12–14aastastele tüdrukutele. „Teatavasti levib nimetatud viirus peamiselt sugulisel teel. Seega lähtutakse tüdrukute lausvaktsineerimisel eeldusest, et tõenäoliselt tegelevad kõik tüdrukud juba varajases teismeeas hooramisega,“ kirjutas Objektiiv.

Vaktsiinikahjustustega Laste Vanemate Ühing saatis mullu jaanuari lõpus kõigisse koolidesse HPV-vaktsiini eest hoiatava kirja. Kirja autor oli anonüümne, peites end äriregistrile tundmatu ühingu nime taha.

Probleeme tekitab ka see, et vaktsineerimisest keeldumise korral ei soovi lapsevanemad täita keeldumisavaldust. Vanemad peavad nõusoleku küsimist ajupesuks ja manipuleerimiseks ning tunnevad, et neilt on võetud valikuvabadus.

„Suur vahe, kas mu last vaktsineerib kooliõde, kes on heal juhul möödaminnes mu last näinud, või perearst, kes tunneb last sünnist saati, teab tema tervislikku seisundit, allergiate olemasolu või üldist seisundit. Isiklikult ei laseks kooliõel peale kaalumise-mõõtmise või valuvaigisti andmise mitte midagi muud lapsega teha,“ märgib üks lapsevanem.

Vanemad on äraootaval seisukohal

Õhtulehe küsitletud koolide meditsiiniõdede sõnul on oma tütrele HPV-vastase vaktsiini lasknud teha umbes pooled vanemad.

J. Westholmi gümnaasiumi kooliõe Reet Esteri sõnul on nende koolis HPV-vaktsiini soovijaid ja sellest keeldujaid peaaegu võrdselt. „2018. aastal sai vaktsineeritud 117 tütarlast, keeldumisi oli 56. HPV-vaktsiinist keeldujad on enamasti keeldunud ka muudest vaktsiinidest.“

Eraldi teavitustööd vanematele tehtud ei ole. „Küsimuste korral olen vanemaid nõustanud individuaalselt,“ sõnab Ester ning lisab, et tihtipeale ei jõua nõusolekulehed meditsiiniõeni sootuks sellepärast, et lapsed kaotavad need lihtsalt ära.

Kadrioru saksa gümnaasiumi kooliõde Kersti Tamm nendib, et uut vaktsiini on vastu võetud nii ja naa. „On neid, kes on väga teadlikud ja vaktsineerivad. On neid, kes ei oska seisukohta võtta, ja on ka neid, kes konkreetselt keelduvad. Praegu võib öelda, et pooled vaktsineerivad ning teise poolde jäävad need, kes veel mõtlevad, ja need, kes on keeldunud.“

Brügel usub, et kuna inglise kolledži lastevanemate haridustase ja teadlikkus on tõenäoliselt keskmisest kõrgemad, siis on ka suhtumine laste vaktsineerimisse positiivne. On ka lapsi, kes ise tahaksid vaktsineerida, aga nende vanemad on vastu.

Tallinna tehnikagümnaasiumi meditsiiniõe sõnul on lapsevanemad uue vaktsiini hästi vastu võtnud. „Mõned üksikud on keeldunud, aga mõned mõtlesid pärast ka ümber. Kui eelmisel aastal nad esialgu ütlesid „ei“, siis sellel aastal olid nõus,“ sõnab meditsiinitöötaja. „Nagu teate, on vaktsineerimise kohta liikvel väga palju jutte. Meil on peaaegu kõik lapsed vaktsineeritud. Mõned üksikud, võib-olla kaks protsenti terves koolis, on keeldunud juba väikesest peale.“

Terviseamet: iga uus vaktsiin saab vastupanu osaliseks

Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialisti Irina Filippova sõnul väljastati eelmisel aastal 12–14aastaste tütarlaste vaktsineerimiseks kokku 21 300 HPV-vaktsiini doosi, mis kõik on neile ka manustatud.

Koolilastele manustatakse Filippova sõnul kolme vaktsiini. 12–14aastastele tüdrukutele inimese papilloomiviiruse (HPV) vaktsiini, mida süstitakse kaks annust 6–13kuulise intervalliga. 13aastased saavad leetrite-punetiste-mumpsi vaktsiini (MMR) teise annuse ning 15–16aastased difteeria-teetanuse-läkaköha vaktsiini (dTpa) kuuenda annuse.

Tüdrukute vaktsineerimine HPV vastu toimub üldjuhul koolis. Enne seda peab kooli tervishoiuteenuse osutaja teavitama lapsevanemat vaktsiini võimalikest kõrvaltoimetest ja haigustest, mille vastu see kaitseb, ning küsima vähemalt üks nädal enne plaanitavat immuniseerimist vanema nõusoleku. Lapsevanema erisoovil võib HPV vastu vaktsineerida ka perearst või -õde.

„MMR-vaktsiin on Eesti immuniseerimiskavas juba aastakümneid, dTpa vaktsiin on kavas alates 2012. aastast. Nende vaktsiinidega on lapsed ja lapsevanemad juba harjunud, hõlmatus nendega ületab 90 protsenti,“ täpsustab tervisespetsialist. „HPV-vaktsiin on immuniseerimiskavas uus ning vajab seetõttu ka ulatuslikumat teavitustööd.“  

Sestap valmistas terviseamet koos sotsiaalministeeriumi, ravimiameti ja erialaseltsidega ette infovoldikud. 2017. aasta novembris alanud HPV kommunikatsioonikampaania jätkus kuni möödunud aasta lõpuni. „Kampaania käigus jagasime eri kanalite kaudu infot nii lapsevanematele, tütarlastele kui ka tervishoiutöötajatele,“ sõnab Filippova. „Enamik lapsevanemaid suhtub teavitusse mõistlikult. Mõnikord esitatakse ka lisaküsimusi.“

Filippova märgib, et HPV-vastase vaktsineerimise suhtes on osa lapsevanemaid siiski „ootepositsioonil“. „Nad ei keeldu oma laste vaktsineerimisest, kuid ei anna ka selleks nõusolekut.“ Filippova sõnul on selline taktika väga iseloomulik, kui immuniseerimiskavasse lisatakse uus vaktsiin – esimesel vaktsineerimisaastal on hõlmatus vaktsineerimisega tavaliselt madal. HPV vastu vaktsineerimisega on läinud võrreldes teiste „uute“ vaktsiinidega palju paremini. Vaktsineeritud on üle poole sihtrühmast.

„HPV-vaktsiin on efektiivne ja ohutu,“ kinnitab terviseameti esindaja. Loodame, et need lapsevanemad, kes ei ole veel andnud nõusolekut oma tütre vaktsineerimiseks, teevad seda lähimal ajal.“

Papilloomiviirusega nakatub ligi 80% inimestest

HPV- ehk papilloomiviirused levivad ühelt inimeselt teisele väga kergesti, nii seksides kui ka lihtsalt intiimselt puudutades. Kondoom vähendab ohtu, kuid ka seda kasutades võib nakatuda. Ligi 80% inimestest nakatub HPVga vähemalt korra elu jooksul. Viiruse kõrge riskiga tüved põhjustavad emakakaelavähki.

Aastatel 2018–2019 vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames 12–14aastasi tüdrukuid. Alates jaanuarist 2020 vaktsineeritakse selle kava raames vaid 12aastaseid tütarlapsi. Vaktsiin on neile tasuta.

Allikas: terviseamet.

266 KOMMENTAARI

k
4. veebruar 2019, 10:20
kahjuks tugineb vaktsiinivastaste riisöörtš youtube-i videotel ja telegrammi artiklitel, millel ei ole tegelikkusega enamiku ajast midagi pistmist.
r
rita 4. veebruar 2019, 10:19
Võimalik, et see nihutataksegi mingi hetk varasemaks, aga praegu võiks "päästa" nii palju noori tüdrukuid kui võimalik, kes veel seksuaaleluga alustanud pole.
Loe kõiki (266)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee