Juhtkiri

Juhtkiri | Süüdimõistva otsuseta vangispidamisele tuleb panna piir (5)

Ohtuleht.ee, 31. jaanuar 2019, 19:50
Foto: MARIANNE LOORENTS
Kedagi ei üllataks uudis, et Eestis on 27aastane mees istunud neli aastat trellide. Enamgi veel, enamik korralikest kodanikest tunneks selle üle vaid heameelt, sest päti koht ongi ju trellide taga. Kuid asjaolud muutuvad kardinaalselt, sest see noor mees viibib vanglas ilma süüdimõistva kohtuotsuseta. Ta on trellide taga, et uurimist saaksid toimetada asjatundjad.

Neli aastat on väga pikk aeg, eriti kui osa sellest veeta üksikvangistuses. Konkreetsel juhul tähendab see, et uuritav on pidanud vanglas istuma tervelt kuuendiku oma noorest elust. Nelja aastaga on asjad arenenud sinnamaani, et pikka kinnipidamist ilma kohtu poolt süüdi mõistmata hakkab arutama juba riigikohus. Kui prokuratuur ega kohus ei suuda mõistliku ajaga aga süüdi mõista, siis tuleks süütuse presumptsiooni arvestades kinnipeetu elusalt praadimise asemel hoopis vabastada. Aastatepikkust kinnipidamist võib hinnata survestamisena, kuni kinnipeetu murdub, tahtes lõputuna näivat õudust lõpetada, ning nõustub näiteks kokkuleppemenetluses süü omaks võtma. Prokuratuur päästaks küll oma näo, kuid saavutaks kaheldava töövõidu. Pikk kinniistumine survestab ka kohut pigem süüdimõistvale otsusele, sest kes siis ilmsüüta inimest tervelt neli aastat türmis hoiaks. See pole ka üksikjuhtum, sest üle kolme aasta istuvad niimoodi kinni tervelt 18 inimest, üle aasta aga 89. Nii on uurimisest ja pikast kohtupidamisest kujunemas omaette karistusliik. Ja ega ilmaasjata pole hakatud rääkima prokuratuurile uurimistähtaegade kehtestamisest.  

Nii maadevahetuse kui ka Edgar Savisaare kohtuprotsessi puhul hakkasid kaitsjad rõhuma mõistliku menetlusaja möödumisele, kuid neil juhtudel ei istunud kohtualused protsessi tulemust oodates kõiki neid aastaid trellide taga.

Eesti õigussüsteemi ämbreid on avalikkuse survel silutud varemgi, kui armu sai näiteks eluaegne vang, kelle süüdimõistmist isegi prokurör ei nõudnud, kuid kes istus sellest hoolimata kinni paarkümmend aastat. Pealegi on riik silmakirjalik, kui kohtleb alaealisi siidkinnastes ega taha neid mingil juhul kinnimajja panna, kuid kõigest mõni aastat vanemat noort võib aastaid lihtsalt niisama vangis hoida.

Eesti paistab Euroopa Nõukogu ülevaate põhjal negatiivselt silma mitte ainult suure vangide suhtarvu, vaid ka vanglakaristuse pikkuse poolest. Kui Eesti keskmise vanglakaristuse pikkus on 18 kuud, siis seda õõvastavam on mitte ainult ainuüksi eeluurimise all neli aastat kinni istuda, vaid omamata vähimatki aimu selle kohta, mitu aastat sind veel niimoodi võidakse trellide taga hoida. Mõni ime siis, et ühiskonnas leiavad kõlapinda mõne poliitiku üleskutsed panna struktuurides pead – kujundlikult öeldes – veerema.  Ja kui ka väliseksperdid peavad Eesti sellise õiguspraktika taunitavaks.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee