Eesti uudised

TALVINE ÜLEELAMINE | Lumest peavari aitab talvel ellu jääda 

Kristjan Prii, 31. jaanuar 2019, 17:14
Foto: Mehis Born/Jürgen Born
Kui talv on külm ja juhtub ka lund olema, on õige aeg minna otsima talviseid seiklusi – olgu siis õppustel või niisama matkates. Selles artiklis vaatame viit erinevat alternatiivset talvel õues ööbimise võimalust, mida saab muuhulgas kasutada hädaolukorras.

Alati tuleb varjet püstitades meeles pidada ohutusnõudeid, näiteks rajada ventilatsiooniava, sest lumi on õhutihe ja vingumürgituse oht väga reaalne. Ei maksa ka unustada, et õpikunäiteid ei ole alati võimalik järele teha. Sellepärast tasub olla loominguline ning peavarju rajades kasutada kujutlusvõimet.

Iglu

Lumeonn

Iglule kujult lähim on lumeonn. See sobib kohas, kus on vähe lund. Alguses trambitakse jalgade või räätsadega onni põhi korralikult kokku. Trambitud põhjale kogutakse suur lumekuhi. Vahel kasutatakse ka meetodit, kus enne lume kuhjamist asetatakse põhjale kas lumega täidetud prügikotid või seljakotid. See teeb hiljem uuristamise lihtsamaks.  Lumekuhja sisse lükatakse võrdsete vahedega 30–40 cm pikkused oksad. Nende järgi saab pärast mõõta lae paksust, et see tuleks ühtlane. Nii väheneb ka varisemisoht ja lumest tehtud soojusisolatsioon on igalt poolt võrdne. Sellisel kuhjal lastakse mõni tund seista.
Uuristamise ajal tuleb rajada ka ventilatsiooniava. Onni lagi tuleb ilusti ära siluda, et kondensatsioonivesi ei hakkaks lihtsalt tilkuma, vaid jookseks mööda lage alla. Onni suu tuleb ööseks sulgeda. Selleks kõlbavad nii lumeplokid kui seljakotid. Võib ka telkmantlist või mõnest muust sobilikust tekstiilist kardina teha.

Lumekoobas

Lumekoobas on põhimõttelt nagu lumeonn, aga looduslik. Lume kuhjamise asemel kasutatakse näiteks küngaste või muude kõrgemate kohtade juurde hange tuisanud lund. Kuna lumekoopa seinad on paksemad, on seal sees ka soojem. Lume sügavuse mõõtmiseks on mõistlik kasutada suusakeppe, mitte ronida tulevase koopa katusele. Lumekoopa suurim erinevus lumeonnist on see, et kui lumeonnis magatakse enamasti kõvakstrambitud pinnasel, siis koopasse tuleks magamiseks teha lavats, mis võiks olla põrandast pool meetrit kõrgemal. Niimoodi tekkiva külmatasku tõttu on magamisalusel kõvasti soojem.

Lumekaevik

See on kõige kiiremini valmistatav varje. Lume sisse kaevatakse auk, mis on umbes 50–70 cm sügav ning umbes 20 cm pikem ja laiem selles varju otsiva inimese pikkusest ja laiusest. Kaeviku põhja pannakse võimalusel kuuseoksi, peale okstest või suusakeppidest ja suuskadest roovitis, mis kaetakse kas lumeplokkidega või telkmantliga, et tekiks varje tuule ja külma eest. Kaeviku sissekäik võimalusel suletakse, mõnes versioonis soovitatakse selle ette teha ka lõke.

Lumelaavu

Kui lumekiht on piisavalt paks, saab teha laavu tüüpi varje. Külje alla lähevad pikad roikad, siis on hea pehme magada ja varje ette tehtud lõkkest pääseb soe ligi ka altpoolt. Lavatsi nurgapostid on mõistlik teha lumest ja varjata kuuseokstega, et ootamatu temperatuuritõus, näiteks soe hommikupäike, neid ära ei sulataks. Kuna kogu laavu asub lumeaugus, ei ole vaja teha eraldi lõkkepeeglit, kuid võimalusel tuleks kõikide seinte ette panna väike kiht kuuseoksi. Katuse saab püstitada lihtsalt lummetorgatud roigastest, mille võib katta nii telkmantli kui ka kuuseokstega. Kuna varje alale pääsemiseks on tõenäoliselt vaja rajada trepp, siis tasuks see ööseks kuidagi sulgeda.

Artikkel valmis koostöös Kaitseliidu ajakirjaga Kaitse Kodu! Pikemalt talvisest üleelamisest loe SIIT!


REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee