Kommentaar

Mart Soidro | Erakondade toetustest ja erinevatest küsitlustest (4)

Mart Soidro, literaat, 31. jaanuar 2019, 19:50
Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks 33 protsenti valijatest oma hääle Keskerakonnale – nii selgus ERRi tellitud Turu-uuringute ASi värskest küsitlusest. Peaministriparteile järgnevad Reformierakond 25 ja EKRE 17 protsendiga.

Samalt uuringufirmalt tellis mõni nädal tagasi (7.–13. jaanuar) küsitluse ka ühiskonnauuringute instituut ja siis olid erakondade toetusnumbrid vastavalt 27, 27 ja 20. Kuidas on see võimalik? Väga lihtsalt: kes maksab, see tellib ka muusika. Ja nagu me teada saime, pole ühiskonnauuringute instituut mitte uurimis-, vaid mõjutusasutus (vt Margus Ott „Teaduspesu“, Sirp 25.01.2019).

Ja nagu sellest veel vähe oleks! Postimees avaldas Kantar Emorilt tellitud veebiküsitluse, kus juhtohje hoiab hoopis Reformierakond (25,5%). Keskerakond ei jää neist palju maha (23,5%).

Kommentaariks ehk niipalju, et sama uuringufirma näitas septembris 2017, seega kuu enne 2017. aasta kohalikke valimisi Reformierakonnale samuti 26protsendilist toetust, aga valimistel saadi 19,5% häältest. Keskerakonnaga läks vastupidi – veebiküsitluses toetas neid 23%, aga valimistel koguti 27,3% häältest.

Keskerakond moodustab valitsuse

Viimati võitis Keskerakond valimised 2003. aastal, aga nagu mäletame, moodustasid toona valitsuse Res Publica, Reformierakond ja EKRE eelkäija Rahvaliit. Viimastel kolmedel valimistel on esikoha pärast võidelnud vaid Reformierakond ja Keskerakond ning alati on peale jäänud oravapartei: 2007 – 31:29, 2011 – 33:26, 2015 – 30:27. Nagu näha, saavutas Reformierakond viimati riigikogus alla 30 mandaadi 2003. aastal, kui saadi 19 kohta. Seekord kindlasti nii halvasti ei lähe, kuid paraku pole teisest kohast pääsu.

Valimiste-eelsel kuul saab olema huvitav jälgida, kas Reformierakond muudab oma tonaalsust ja retoorikat Keskerakonna suhtes. Kas meenutatakse valijaile endistviisi Keskerakonna koostöölepingut Ühtse Venemaaga, tegusate pensionäride paljaks varastamist ning esmatarbekaupade ja kütuse elajalikku aktsiisitõusu või hakatakse juba enne 3. märtsi valimiste tõenäolise võitjaga ühisosa otsima. Nädalapäevad tagasi toetaski Reformierakond eesotsas Kristen Michaliga Mihhail Kõlvarti ettepanekut vähendada volikogu liikmete arvu 79-lt 63-le.

„Me toetame seda avansina. Eeldades, et Tallinnas toetatakse meie ettepanekuid,“ põhjendas oravapartei hall kardinal strateegia muudatust. Täitsameeste värk! Küllap leiavad kaks suurmeest ka Eesti lipule Tallinna volikogus koha.

Reformierakond on mõneti kahvlis. Ühest küljest tuleks põhikonkurendi suunas anda enne valimisi turmtuld, teiselt aga ei tohi venemeelseid konkurente oimetuks peksta. Äkki solvuvad ega kutsugi valitsusse? Kahju, et Taavi Rõivas on erakonnas kaotanud mõjuka positsiooni, praegu oleks hädasti vaja sinistes sokkides peenhäälestajaid.

Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsiooniläbirääkimised ei tule muidugi kerged, aga vähemasti vanainimesed võivad muretult magada – nende pension tõuseb nelja aastaga vähemalt 200–250 euro võrra. Kui oleks rohkem pealehakkamist, tõuseks enamgi. „Praegu on Eestis keskmine pension umbes kolmandik keskmisest palgast. Tuleb seada siht, et jõuaksime sarnaselt Soomega selleni, et Eestis on pension pool keskmisest palgast,“ kutsus Keit Pentus-Rosimannus üldsust üles haarama härjal sarvist (Õhtuleht, 28.01.2019).

EKRE-le võib pronksmedalid juba kaela riputada

Rahvusringhäälingu tellitud küsitluse põhjal annaks 17 protsenti valijatest oma hääle EKRE-le. Nojaa, nende positsioon on ju pealtnäha kindel – ees ja taga on tükk tühja maad ja toetus vaid protsendipunkti võrra väiksem kui sotsidel, Isamaal ja Eesti 200-l kokku. Elu võiks EKRE jaoks olla nagu lill, kui Isamaa ei üritaks neid matkida ja ajada kohati pea sama sõgedat juttu nagu Eesti riigi patrioodid viimasel viisaastakul. Kas tõesti tuleb mõrult pealt vaadata, kuidas Isamaa valimistevahelisel perioodil EKRE-le loovutatud hääled tasapisi tagasi nopib? Aga igas halvas võib näha ka head – EKRE on ainus valimiskünnist ületav erakond, keda säästetakse koalitsiooniläbirääkimistest.

Varasemad valimised on näidanud, et kui erakond omab kuu aega enne valimisi 5 toetusprotsenti, siis ta ka valimiskünnise ületab. Täpselt nii läks eelmistel riigikogu valimistel ka Vabaerakonna ning EKREga. Seetõttu võib suhteliselt kindel olla, et järgmises riigikogus näeme nii Eesti 200, Isamaad kui ka sotse, kelle toetus on praegu 5–7%. Jevgeni Ossinovski küll ei usu, et Eesti 200 pääseb parlamenti, aga seda plaati on vanad erakonnad uute meelehärmiks varemgi keerutanud.

Sotside esimees peaks tuleviku peale mõtlema ja uustulnukale hoopis pöialt hoidma. Kui Eesti 200 välja jääks, siis ega need hääled sarnase maailmavaatega sotsiaaldemokraatidele lähe! Mandaadid jaotatakse modifitseeritud D'Hondti meetodi alusel, kusjuures võitja riisub koore.

ERRi küsitluse põhjal võiks künnise alla jäävate erakondade saak olla kokku umbes 6%, mis tõenäoliselt tähendaks väljajääjate arvelt Keskerakonnale kolme, Reformierakonnale kahte ja EKRE-le ühte lisakohta.

Siit ka soovitus väiksematele erakondadele: lõpetage see omavaheline pusklemine! Suuremate sisse küll ei näe, aga ma kahtlustan, et nad vaatavad seda Taavetite heitlust juba praegu kahjurõõmsalt pealt.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee