AVALIKKUSE SURVE TULEMUS: Keskerakond, EKRE ja rohelised viskasid endi hulgast kurjategijad välja (88)
Keskerakonna peasekretäri Mihhail Korbi sõnul tegi juhatus vastava otsuse täna pärast seda, kui Õhtuleht tegi teatavaks, et erakonnas on inimesi, keda on karistatud seksuaalkuritegude eest, edastas pressiteate Keskerakonna avalike suhete juht Andre Hanimägi.
Samal teemal
„Niivõrd ränkade kuritegude puhul oli juhatuse otsus kiire ja konkreetne – nende inimeste jätkamine Keskerakonnas pole võimalik,“ rõhutas Korb.
Ta selgitas, et eelmise aasta oktoobris võeti erakonna kongressil vastu ka põhikirja muudatus, mille järgi kehtiva karistusega inimesed arvatakse erakonnast välja. „Kui kehtivat karistust pole, teeb juhatus kaalutletud otsuse, kas karistatud või erakonna mainet rikkunud inimene saab erakonnas jätkata või mitte. Antud juhtumite puhul ei pidanud juhatus võimalikuks nende inimeste jätkamist erakonnas,“ selgitas peasekretär.
Korb lisas, et erakond on reageerinud kiiresti kõikidele meedias välja toodud tähelepanekutele erakonna liikmeskonna kohta ning annab oma parima, et suureneks erakonna enda võimekus kontrollida erakonnaga liitujate ja tänaste liikmete tausta. „Erakondade teadmised kriminaalkorras karistatud liikmetest on paraku üsna piiratud ja tuhandete inimeste kontroll vaevaline. Anname parima, et tulevikus seda muuta,“ kinnitas Korb.
Jaanuaris heitis Keskerakond oma valimiskonverentsil välja 14 inimest. „Ükski meie valija ega liige ei soovi lugeda lehest, et tema erakonda on jõudnud mitmeid kriminaale,“ rõhutas erakonna esimees Jüri Ratas toona konverentsi kõnes.
EKRE viskas erakonnast välja 201 liiget
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna juhatus arvas kolmapäeval pärast omapoolset kontrolli erakonnast välja 201 kehtiva kriminaalkaristusega isikut.
Kehtivaks karistuseks luges juhatus seda, kui inimene on kantud
karistusregistrisse. Erakonna põhikirja järgi ei saa sellisel juhul
liige olla ning juhatus otsustas erandeid tegemata karistusregistris
olevad inimesed välja arvata, teatas erakond pressiteates.
Lisaks arvati välja veel mitmed isikud, kellel on küll karistus
kantud ja aja möödumisel registrist kustutatud, kuid kelle kuriteo
raskuse tõttu ei pea juhatus neid inimesi sobivateks EKRE liikmeteks.
Nendeks olid narkokuritegude, naistevastase vägivalla eest karistatud
isikud ja pedofiilid.
Juhatus otsustas, et väärtegude ehk tavatrahvidega karistatud inimesed
võivad erakonda jääda. Ligi 50 inimest, kes on kaugemas minevikus
kriminaalkorras karistatud, kuid kes on tänaseks karistuse kandnud ning
karistusregistrist kustutatud, vajavad lisakontrolli kohtuarhiividest.
Pärast täiendavat kaasuse sisu läbivaatust suunatakse nende erakonnas
jätkamise küsimus kohalikele ringkondadele seisukoha võtmiseks, et oleks
võimalik iga juhtumi puhul eraldi hinnata inimese sobivust erakonda.
„Me ei pea arukaks automaatselt keelata elu lõpuni poliitikas osalemast
nendel enam kui 600 000 Eesti inimesel, kes on pidanud maksma rahatrahvi
või on kauges minevikus rumala teo tõttu saanud kohtuliku karistuse,“
nentis erakonna aseesimees Martin Helme.
Ühtlasi teeb EKRE Riigi Infosüsteemidele Ametile ettepaneku töötada
välja lahendus, mis teavitaks erakondi operatiivselt, kui mõnele nende
liikmele määratakse kriminaalkaristus.
„Alles pärast automaatse teavitussüsteemi kasutuselevõttu oleks parteidel võimalik hoida oma nimekiri kurjategijatest püsivalt vaba,“ märkis Helme.
Rohelised arvasid erakonnast välja kaheksa kriminaalkorras karistatut
Ülejäänud liikmete suhtes tehakse otsus pärast erakonna aukohtuga konsulteerimist.
„Eestimaa Rohelised leiavad, et kanepi müük peaks olema sarnaselt tubakale ja alkoholile riiklikult reguleeritud," ütles erakonna aseesimees Kaspar Kurve. „Seetõttu oleks silmakirjalik need inimesed erakonnast välja arvata. Me kindlasti ei propageeri kanepi tarbimist, küll aga oleme veendunud, et Eesti tänane poliitika seoses kõnealuse taimega on ise kriminaalselt läbikukkunud.”
88 KOMMENTAARI