Kommentaar

Toomas Alatalu | Ühele poliitikule vaid üks koht korraga 

Toomas Alatalu, vaatleja, 30. jaanuar 2019, 18:27
Riigikogu ametlik valimiskampaania on startinud ja suurimat heameelt peaks tekitama tõik, et meil on 1099 inimest, kes on otsustanud heidelda kõige tähtsamate poliitiliste ametikohtade pärast, ehk saada riigikogu liikmeks. Mõistagi ei anna suurem osa neist poliitiku mõõtu välja, ent eks seegi olev õpitav – olulisem on see, et inimene on vastava sooviga avalikkuse ette tulnud.

Tulemine tähendas mõistagi sedagi, et kui kellelgi on hingel mingid patud, teeb ajakirjandus ja sotsiaalmeedia selle kiiresti kõigile teatavaks. Eesti puhul on see paraku osutunud ühekülgseks ärapanemiseks, sest kriminaalkaristust kandnute kõrval tulnuks sama loogika alusel üles lugeda ka kõik korruptsioonisüüdistuse saanud, sest mängus pole enam teiste kodanike olme, vaid riiklike otsuste tegemine ja pääs riigi rahakoti juurde.

Kui mitte lasta silmist asjaolu, et Eestiski on viimasel ajal toimunud mitmeid omaalgatuslikke massiüritusi – protestisõit Lätti, Emajõe kett, Vabaduse väljaku miitingud jne, siis seda enam tuleb rahul olla kandideerijate jagunemisega – 500 neist esindavad nelja võimuparteid (Keskerakond, SDE, Isamaa, Reformierakond), 600 aga mitte-võimuerakondi (kellest neli on nii öelda täismõõdulised). Ehk siis kõigil, kaasa arvatud mainitud protestiaktsioonidest osavõtnuil, on soovi korral võimalus kellegi poolt hääletada.

Ainult üks tool korraga

Samas on meie valimissüsteem üles ehitatud sääraselt, et kui toodud arvude kallal nurisema hakata, langeb kriitika alla esimene ehk võimuerakondade oma. Kuna riigikogulased võivad ikkagi kohalikes volikogudes istuda ja võimulolijatele kuuluvad ka ministrite kohad ja kohad kõikvõimalikes nõukogudes, siis saab riigikogu valimistest konkreetset tulu arvatavasti 101–200 isikut (opositsioon saab kohti vaid üksikutes nõukogudes).

Kõigil ülejäänutel, k. a rohkem kui pooltel võimuerakondades kandideerijatest tuleb leppida statisti rolli ehk ootelehel olemisega. Ja seda valimistest valimisteni. Sealjuures on mitmel kohal esiistujad aegsasti teada, sest nende näod täidavad linna- (ja mitte maa) ruumi ammu enne valimiskampaaniat. See kavalantsulik kandidaatide ebavõrdsuse eelteadvustamine – nende jaoks leidub raha ja võib seadust eirata – algas juba 2003.aastal.

Kuna käesoleval aastal seisavad ees ka europarlamendi valimised, siis tuleks meenutada kümne aasta tagust Reformierakonna tõsimeelset pakkumist – valime korraga nii riigikogu, kohalikud volikogud kui ka Euroopa Parlamendi. Super – oleksime saanud ühed ja samad näod Toompeale, kohalikesse volikogudesse, komisjonidesse ja nõukogudesse! See hull mõte läks küll üle, ent mitmel toolil istumine ikkagi kinnistus.

Ehk siiski teeks kannapöörde ja lähtuks printsiibist – igale valitule vaid üks ametikoht? Sel juhul kahekordistuks valimistest tulu saajate hulk. Riigikokku mitte pääsenud parteikaaslased säilitavad kohad volikogudes, saavad nõukogudesse jne. Nii saaks meil tekkida korralik kogum professionaalseid poliitikuid, kus tõsiseltvõetavaid tegijaid-otsustajaid on mitte 80–100, vaid vähemalt 300–400, kel kõigil on kindel jalgealune, s. t poliitikategemise ametikoht. Laskem rohkem isikuid poliitika tegemise, eeskätt otsustamise juurde. Muidugi tähendaks see lõppu ka juttudele riigikogulaste abidest jmt, sest kui tuleb tööaega jagada mitme ametikoha vahel, on ka lisamõistust vaja.

Arusaadavalt tähendaks ühe koha printsiibi kehtestamine kohe uut hingamist praeguste valimisnimekirjade kokkusaamisel ja see tõstaks ka valimiste autoriteeti. Mõistagi tuleb selleks valimissüsteemi muuta. Kinnitas ju äsjanegi valimisringkondade mandaatide sund-ümberjagamine üksnes tõika, et on viis väärtuslikku ja seitse vähemväärtuslikku ringkonda. Seega kui tahame valijate suhtes vähegi ausad olla, tuleb valimissüsteemi muuta.

Partei liikmeks vaid liikmemaksu alusel

Kust tueks ideid ammutada? Praegu oleks kasulik jälgida 24. veebruaril Moldovas toimuvaid valimisi, sest 1997. aastal eksporditi sinna Eesti valimissüsteem: 101 parlamendiliiget jmt. Paraku hakkas kurikuulus d’Hondti jagaja sootuks teistsugusel parteimaastikul (mitte mitu võrdset, nagu Eestis, vaid üks suur ja teised väiksed parteid) tööle nii, et andis 40protsendise toetuse juures parlamendis 75% kohtadest. Süsteemi soovitaja oli Veneetsia komisjon ehk Euroopa Liit, kasu lõikaja aga kohalik kompartei. Prooviti uuesti – sama tulemus!

Rahvas vaesus, aga läks aastaid, enne kui suudeti rumalaks osutunud süsteemi muuta. Alles nüüd proovitakse Veneetsia komisjoni uue soovituse põhjal teisiti. Eelolevatel valimistel saab üksikkandidaat parlamenti kahe, partei kuue, kahe partei blokk üheksa protsendi häältega jne.

Teine radikaalne muutus, mis tuleks Eestis kohe pärast valimisi ära teha, on rahva parteistumise tegeliku taseme kindlakstegemine. Mõistagi on võimul olevatel parteidel kasulik hõigata, et nende taga on kümned tuhanded inimesed.

Parteide esitatavatest aruannetest on aga näha, et liikmemaksu maksab esitatud arvude põhjal vaid kolmandik-neljandik neist. Sestap on loogiline kõik mittemaksjad üle kanda sootuks teise isikute kategooriasse – partei pooldajad, mõttekaaslased jmt, kelle äramärkimise koht ei peaks mingil juhul olema äriregister.

Esimene sundparteistamise kampaania tehti Eestis enne 1999. aasta riigikogu ja kohalike võimuorganite valimisi. Huvitaval kombel ei tehtud meil mingeid erandeid loomeinimestele, pedagoogidele, kohtunikele jt, kelle parteistumine ei tule enamikus riikides kõne allagi. Vähemalt avaliku teabe mõttes.

Eestis aga otsustati avaldada parteide liikmete nimekirjad koguni äriregistris, mis on  kättesaadav kõigile ning on andnud seega algusest peale toitu kõikvõimalikele isiklikele rünnakutele ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.

Vabas ühiskonnas peaks vabale inimesele ikkagi olema tagatud, et see, keda ta valimistel toetab, on tema isiklik asi ja teadmine. Ja õnneks pääseb taas nimekirja ka siis, kui oled parteitu.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee