Sisuturundus

Rindade suurendamisest ausalt: kas rinnaimplantaadid tekitavad rinnavähki? 

Clinica, 31. jaanuar 2019, 12:53
Foto: Envato Elements
Hiljuti andis Helsingi Ülikooli haigla teada, et kaheksal Soome naisel on avastatud haigus, mille põhjuseks on rinnaimplantaadid. Haigust kutsutakse nn rinnaimplantaadilümfoomiks. Materjale rinnavähi seosest rinnaimplantaatidega leidub hulgaliselt internetis ja levib ka palju müüte. Kuna rinnavähk teemana on ülioluline, kirjeldab plastikakirurg dr Peep Pree Clinica blogis, kas rinnaimplantaadid tekitavad rinnavähki.

Tippkirurg Pree selgitab alustuseks, et rindade suurendamise ja silikoonist implantaatide seost vähiga on arstid ja teadlased palju uurinud. Pree sõnul on rinnaimplantaadilümfoom ehk BIA-ALCL olnud plastikakirurgiamaailmas tõsine teema juba mitu aastat. Uuringutulemused näitavad, et rinnaimplantaatid ei tekita rinnavähki. Küll aga on märgata seost rinnaimplantaatide ja teatud lümfoomi vormi vahel.

Küll on vähi kahtluse all rohkem juttu rinnaproteesi kapsli sees areneda võivast, pigem haruldasest lümfikoe vähist ehk lümfoomist.

Maailmas on 11 miljonit implantaatidega patsienti. Praegu on teada ja dokumenteeritud ligikaudu 615 BIA-ALCL-i juhtu üle maailma alates 1997. aastast. Lümfoomi Eestis senini esinenud ei ole ja kuigi lümfoom on ravitav, leiab esteetilise kirurgia kliinik Clinica juht Pree, et iga patsient peab võimalikest komplikatsioonidest rindade suurendamise operatsiooni eel teadlik olema.

Rinnavähk ja lümfoom – kas need on erinevad asjad?

Clinica tippkirurg Peep Pree nendib kindlalt, et BIA-ALCL pika lühendi, eestikeeli suurerakulise lümfoomi, taga ei ole tegemist klassikalise rinnavähiga ehk rinnakoe vähiga. Oluline on mõista, et lümfoom ei ole rinnavähk, toonitab kirurg.

Tegu on pahaloomulise kasvajaga, mis on harvaesinev ja ravitav haigus. Tippkirurg lisab, et rindade suurendamise ja rinnavähi seost on põhjalikult uuritud ning otsest seost nende vahel leitud ei ole. Kõik tänased rinnavähi kahtlused ja müüdid viitavad tegelikkuses lümfikoe vähile, rohkem tuntud lümfoomile.

Lümfoom ehk lümfikoe vähk (tuntud ka kui anaplastiline suurerakuline lümfoom BIA- ALCL ehk Breast Implant Assosciated Anaplastic Large Cell Lymphoma) on harvaesinev pahaloomuline kasvaja, mida on leitud rinnaimplantaadi ümber kasvavast kapsli seest.

Rinnavähi teke algab ühe või enama rakkude paljunemist juhtiva geeni kahjustusega. Geenikahjustuste tulemusena tekivad muundunud rakud, mis võivad hakata kontrollimatult paljunema ja kasvama ning muutuda kasvaja rakuks. Rinnavähi kohta leiad rohkem infot www.rinnavahk.ee veebilehelt.

Foto: Envato Elements

Lümfoomi tekkesagedus ja tekkimise risk

Lümfoom on harvaesinev haigus, kuid TGA (Therapeutic Goods Administration ehk Austraalia ravimiamet) andmetel on suurem tõenäosus lümfoomiks juhul, kui rindade suurendamine on toimunud tekstureeritud (sh polüuretaanist) rinnaimplantaatidega. Tekstureeritud rinnaimplantaadi eeliseks on pinnaosakesed, mis muudavad implantaadi pinna bioloogiliselt kehaga sobivamaks ja implantaadid mugavamaks.

Lümfoomi tekkesagedused tekstureeritud rinnaimplantaatide korral on tõenäosusega 1:1000 – 1: 10 0000, üleüldine lümfoomi keskmine tekkesagedus on haiguse ja rindade operatsiooni suhtes 1:30 000 kuni 1:50 000. Suhtearvu võrdluseks: aastas tehakse näiteks USAs umbes 300 000 – 400 000 rindade suurendamise operatsiooni.

Seega julgeb Peep Pree veel kord kinnitada, et rindade suurendamine ega rinnaimplantaadid ei ole ohtlikud.

Pree lisab, et kuigi Eestis senini ühtegi rindade suurendamise operatsioonijärgset BIA-ALCL ehk lümfoomi tekkejuhust avastatud ei ole, on arsti ja kliiniku kohus igale patsiendile enne implantaatidega rindade suurendamise operatsiooni konsultatsiooni käigus lümfoomiohtu põhjalikult selgitada. Rindade suurendamine ei ole ohtlik protsess ja implantaadid ei ole ohtlikud, kuid kindlasti on patsiendi jaoks oluline konsultatstioonis saada teadlikuks erinevatest kõrvaltoimetest.

Lümfoomi tunnused ja tuvastamine

Lümfoomi esmaseks tunnuseks on tavaliselt rinnaturse umbes 2-28 aastat pärast rinnaimplantaatide paigaldamist, keskmiselt avastatakse lümfoom 8 aasta jooksul pärast rinnaoppi. Dr Peep Pree kirjeldab, et lümfoom võib ilmneda nii vedelikukoguna implantaatide ümber kui rinnas või kaenla all asuva tükina.

„Ära unusta iga 1,5-2 aasta järel ultraheli kontrollis käia!” soovitab tippkirurg.

Pärast rinnas tekkinud suurenenud turset tuleb patsiendile teha ultraheliuuring – vedeliku või tükkide avastamisel rinnakapslil peab läbi viima täpsema analüüsi. Haiguse staadium määratakse magnetresonantstomograafia (ehk MRT) teel. Clinica kirurg Pree soovitab rinnaoperatsiooni läbinud naistel iga 1,5 – 2 aasta järel ultrahelikontrollis oma kalleid „varuosasid” kontrollimas käia. Peep Pree juhib tähelepanu, et mammograafilisel teel lümfoomi ei pruugi avastada. Rinnamuudatusteta kontrollkorrad ei vaja BIA-ALCL-i suhtes eraldi sõeluuringuid.

BIA-ALCL-i uurimise juures töötavad aktiivselt nii rinnaimplantaatide tootjad kui esteetilise kirurgia sihtasutused ning muud tervise- ja iluoperatsioone puudutavad asutused (nt: ASERF- Aesthetic Surgery Education and Research Foundation, FDA- US Food and Drug Administationjpm). Senini ei ole spetsiifilisi lümfoomi põhjuseid tuvastatud, kuid lümfoomi tekkimist rinnaimplantaadi ümber seostatakse eelkõige implantaadi tekstuuri ja bakterioloogilise saastatusega. Pikaajaline põletikuline vastus implantaadi ümber olevatele bakterite olemasolule võib olla üks tõsisemaid lümfoomi tekkepõhjuseid. Teadusuuringud kestavad ja nende abil loodetakse tuvastada võimalikud lümfoomi riskitegurid ja diagnostiliselt prognoositavad tegurid raviks.

Üheks lümfoomi tekkepõhjuseks tuuakse välja veel võimalik geneetiline soodumus ning isegi geograafiline eripära. Näiteks on tänini enim BIA-ALCL haigusjuhte esinenud Austraalias ja Uus- Meremaal.

Lümfoomi ravimine – kas haigus võib lõppeda surmaga?

Lümfoom ehk BIA-ALCL on ravitav haigus. Peep Pree kommenteerib, et praegused lümfoomi ravisoovitused on mõlemapoolne kapsli ja rinnaimplantaatide eemaldamine. Enamikel haigusjuhtudel on lümfoom sellise operatsiooniga täielikult taandunud ning patsient lisaravi ei vaja. Äärmisel vajadusel on lümfoomi ravimiks üksikutel kordadel maailmapraktikas tarvis olnud keemia- või kiiritusravi.

Foto: Envato Elements

Lümfoom ehk lümfikoe vähk avastati umbes 20 aastat tagasi ja üle maailma on tänaseni kinnitatud 12 haigusjuhtu, mis on lõppenud surmaga. Peep Pree selgitab haiguse käigust ja ravimisest, et üldiselt peetakse lümfoomi täiesti ravitavaks haiguseks ning ravi järgib selleks riikliku vähivõrgustiku (NCCN- National Comprehensive Cancer Network) kirja pandud rahvusvahelisi juhiseid. Vajadusel tuleb lümfoomi ravimisel kasutada onkoloogilise rinnakirurgi ja lümfoomile spetsialiseerunud onkoloogi abi. Nii rinnavähki kui rinnalümfoomi suhtutakse suure tõsidusega. Lisainfo: www.nccn.org

Igal juhul ei ole põhjust paanikaks ega vaja implantaate ettevaatusabinõuna eemaldada. Patsiendid peavad jätkama oma personaalset rindade hooldust, sealjuures igakuist isetehtavat rindade läbivaatust. Soovituse korral ka mammogrammide tegemist ja kord aastas oma plastikakirurgi külastamist. Nii et, kui sul aastaid pärast implanteerimist tekib äkki turse ja valu, võta koheselt ühendust oma plastikakirurgiga läbivaatuse teostamiseks.

Peep Pree selgitab, et kuigi implantaadid ei ole seotud otseselt rinnavähiga, on pikas perspektiivis oluline usaldus ja koostöö oma arstiga, mis algab kohe esimese konsultatsiooniga. Eestis senini lümfoomijuhused puuduvad, kuid tulevikus seda välistada ei saa. Rinnaimplantaatide lümfoomi ohu korral tulebki mängu kliiniku, arsti ja patsiendi suhe võimalikus ennetustöös ja kiires reageerimises, kui haigusjuht ilmnema peaks.

Rindade suurendamine implantaatidega on tänapäeval aina populaarust koguv operatsioon, mille mugavamaks ja sujumiseks pakub ka Clinica kliinik põhjalikku konsultatsiooni, mis aitab kõigile küsimustele vastused leida.

Broneeri aeg konsultatsiooniks Clinica kliinikusse dr Peep Pree või dr Triin Vasara konsultatsioonile ja saa kõik vastused tekkinud küsimustele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee