Poliitika

Heal järjel Eesti tahab vaest Aafrikat järele aidata (138)

Marvel Riik, 29. jaanuar 2019, 21:09
Eesti lipp.Foto: Martin Ahven
Välisminister Sven Mikseri sõnul on Eestil moraalne kohustus aidata rahvusvahelist üldsust arengukoostöös, kuna eluolud Maarjamaal on maailma mõistes head. Idapartnerluse kõrval tahetakse järgnevatel aastatel kasvatada panust just Aafrika kontinendil.

„Juba tänavu on kavas töötada välja Aafrika-suunaline tegevuskava, arvestades nii kahepoolseid poliitilisi-, majanduslikke kui ka arengukoostöövõimalusi,“ rääkis Mikser väliskomisjoni avalikul istungil, kus kaardistati Eesti arengukoostöö hetkeseisu ja tulevikku.

Aafrika suunaline humanitaar- ja arengukoostöö suurendamine tuleneb Mikseri sõnul Euroopa Liidu ja Aafrika partnerluse edendamisest. Eesti esmaseks ülesandeks saab olema välja sõeluda riigid, kellele tegevuskava võiks keskenduda. „Erinevalt paljudest teistest Euroopa suurtest riikidest, kellel on Aafrikas koloniaalne pärand, puudub meil mandriga ajalugu, et tuleb väga täpselt sihtida, enne kui saab asuda konkreetsete projektide juurde.“

Istungile kutsutud MTÜ Mondo juhatuse liikme Riina Kuusik-Rajasaare sõnul tuleks abi suunata kindlate sihtriikide asemel sinna, kus seda vaja on. „Välispoliitika tegevuskavas saab olla selge punkt, et Eesti suunab oma humanitaarabi arengukoostöö ressursid kõige haavatavamatele kogukondadele ja sihtgruppidele. Võib-olla peaksime lõpetame prioriteetsete sihtriikide nimistu, sest me ei jõua Aafrikas sellele õigele riigile,“ rääkis Kuusik-Rajasaar.

Samas peaks Eesti Mondo juhatuse liikme hinnangul keskenduma oma pädevustele. Ta tõi näiteks digitaalse ämmaemanduse koolituse Afganistanis ning nimetas tervise ja hariduse kõrval e-valitsemise kogemuse jagamist. „Kui me püüdleksime selle poole, et näiteks Aafrika riikide tüdrukud saaksid ligipääsu keskharidusele, siis vähendaks see oluliselt vaesuse taastootmist ja lubaks paremini kontrollida rahvastiku juurdekasvu.“

Tallinna ülikooli rekreatsioonikorralduse dotsent Mart Reimann rõhutas oma ettekandes, et Eestis panust hinnatakse rohkem seal, kus see pole võõras, nagu idapartnerlusriikides. „Meid usutakse ja meie kogemust hinnatakse riikides, millega meil on kattuv ajalugu ning kelle käekäik õigusriikluse tugevdamise suunas võib pakkuda võimalusi ka Eesti julgeoleku- ja välismajanduse edendamiseks,“ rääkis Reimann.

Välisministeeriumi välismajanduse ja arengukoostöö osakonna peadirektor Jüri Seilenthal ütles, et Eesti lähtub põhimõttest, et aidata tuleb neid riike, kes on kõige raskemas olukorras. „See, kust me neid tegelikult kõige lähemalt leiame, ongi Aafrika. Kui vaatame Aafrika rändeaspekti, mis on sündimuse prognoosid, siis see paneb meid ikkagi olukorda, kus me proovime neid aidata, kas seal, kus nad on, või jõuab see probleem meieni.“

Paarikümne aasta jooksul on Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi kasvanud 440 000 eurolt 38,2 miljonile eurole (2017. aasta seisuga). Eesti eesmärk on tõsta aastaks 2030 arengukoostööks suunatud raha 0,33 protsendini sisemajanduse kogutoodangust. Praegu on see 0,17 protsendil.

Kui nimetatud saab uus valitsus, hakatakse koostama ka uut riigi eelarvestrateegiat, kus loodetakse praegust protsenti tõsta. Arengukoostöö ja humanitaarabi eesmärk on aidata puudused kannatavaid riike, et ennetada konflikte ja takistada kriiside laienemist.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee