„Petised olid juba ammu silmapiirilt kadunud, aga istusin veel viisteist minutit käed roolirattal, nagu oleksin hüpnoosiuimas,“ räägib noor pensionär, kes jäi päise päeva ajal kaupluse parkimisplatsil rahast ilma.

Tõrvas elav 66aastane härra läks neljapäeval kella kahe ajal äärelinnas asuvasse toidupoodi, et hooldekodus elavale lähedasele inimesele külakosti osta. Mandariinid näpus ja rahakott kindlalt taskus, istus ta oma autosse ja asutas ära sõitma, kui kõrvalauto küljeaken alla lasti ning soliidses ülikonnas valget särk ia lipsu kandev tõmmuma nahaga soliidne noorem mees küsis, millist teed kaudu saab sõita Tartu lennujaama. 

Kingitus muutus järsku kaubaks