Ööl vastu 25. jaanuarigi täitusid Ateena tänavad tuhandete tigedate protestijatega, kes skandeerisid, et termin „Makedoonia“ tohib tähistada ainult ning igavesti ainult Kreeka piirkonda Makedooniat. 60 protsenti kreeklastest on nimevahetuse vastu. Seda hoolimata sellest, et ülejäänud maailma rahvasuus kutsutakse ametlikult Endise Jugoslaavia Vabariigi Makedoonia nime kandvat riiki ikka Makedooniaks või Makedoonia Vabariigiks. Asi on põhimõtteline. Ainuüksi selle nimede kokkulangevuse pärast on Kreeka takistanud Makedoonia liitumist NATO ja Euroopa Liiduga. Reedene hääletus teeb Makedoonia tee NATOsse vabaks.
BBC vahendab, et debatt Kreeka parlamendis kestis 38 tundi. Poolt hääletas 153, vastu 146 saadikut. Peaminister Alexis Tsipras tervitas leppe vastuvõtmist, nimetades seda ajalooliseks päevaks.
Makedoonia parlament on nimeleppe juba varasemalt ratifitseerinud. Siiski on ees veel mitmed, sealhulgas Makedoonia põhiseadust muutvad hääletused. Septembri lõpus toimunud rahvahääletusel toetas Põhja-Makedoonia nime 90 protsenti makedoonlastest. Kuid hääletusel osales vaid umbes kolmandik riigi elanikkonnast.
Samal teemal
Kreeklased väidavad, et ei taha Makedooniale nime loovutada, kuna too võib hakata Kreekale territoriaalseid nõudmisi esitama. Kuid idee nn Ühendatud Makedooniast oli aktuaalne vaid eelmise sajandi algul, mil see oli Balkani kommunistide mõte. 1948. aasta järel, kui kommunistid Kreeka kodusõjas kaotasid, kadus huvi ka Makedoonia ühendamise vastu. Makedoonia 1991. aastal vastu võetud põhiseaduse kahes paragrahvis on kirjas, et Makedoonia Vabariik huvitub etniliste makedoonlaste käekäigust muudes riikides ning vajadusel aitab ka nende kultuuritegevust. Kreeklased tõlgendavad seda aga endi suhtes vaenulikuna.
Ametlikult ei ole Makedoonia riik muidugi huvitatud Põhja-Kreeka vallutamisest. Makedoonia-nimeline maakond on ka Bulgaarias, keda Makedoonia/Põhja-Makedoonia Vabariigi nimi erinevalt Kreekast ei häiri.
Kreeklaste põlgus makedoonlaste suhtes on nähtav väga selges erisuses, mida kreeklased oma iidse kultuuri versus slaavi päritolu makedoonlaste suhtes tajuvad. Makedoonia Vabariigi esimene lipp ei meeldinud kreeklastele, kuna see kujutas Vergina päikest, üht Vana-Kreeka kunsti sümboleist. Praeguse Makedoonia lipu kujundus, ehkki samuti päikeseline, on järeleandmine kreeklastele.
Kreeka silmis on Makedoonia nimi ülioluline osa hellenistlikust kultuurist. Ühel slaavi rahval pole selle väärika ja iidse nimega mingit seost, leiavad paljud kreeklased.
Kreeka-Makedoonia nimetüli ajaloost loe huvi korral täpsemalt SIIT.
Sisuturundus
2 KOMMENTAARI