Kommentaar

Mart Soidro | Riigikogu valimisnimekirjad läksid lukku (2)

Mart Soidro, literaat, 24. jaanuar 2019, 17:01
 
Esmaspäeval registreeris vabariigi valimiskomisjon kandidaadid riigikogu valimisteks. Parlamenti pürgib seekord kümme erakonda ja 15 üksikkandidaati, kokku 1099 inimest.

Pole mõtet pikemalt peatuda üksiküritajatel ja Eestimaa Ühendatud Vasakparteil, kes esitas koguni kaks nimekirja. Niipalju ehk meenutuseks, et kõige lähemal oli üksikkandidaat isikumandaadile 1992. aasta valimistel, mil Eesti Põlevkivi peadirektor Väino Viilup kogus 5-mandaadilises Ida-Virumaa valimisringkonnas 5007 häält. Vaja olnuks 5277. Sel mälestusväärsel sügisel käis Kohtla-Järvel valimas 10 060 inimest ja 2655 andis oma hääle põlevkivikuningale. Kuidas Villu Reiljan ütleski?

Väikestele jäävad tühjad pihud?

Alustame oma ülevaadet väiksematest parlamenti pürgivatest erakondadest – rohelistest, Elurikkuse Erakonnast ja Vabaerakonnast. Programmiliselt on nad suhteliselt lähedased, aga ei suuda ühises nimekirjas kandideerida. See oli ju ammu teada, et riigikogu valimistel ei saa osaleda valimisliidud, seetõttu tulnuks kasvõi näppu visata ja välja selgitada, millise erakonna nimekirjas kandideeritakse. Aga kuidas sa ikka astud välja parteist, mis on suure vaevaga 500 liiget kokku saanud, et kandideerida teise erakonna nimekirjas, kust mõne aja eest sai ust paugatades lahkutud?

Turu-uuringute detsembrikuise küsitluse järgi toetas rohelisi 3 ning Elurikkuse ja Vabaerakonda 1% küsitletutest. Veebruari alguses peaksime saama uuringufirmalt täpsemad tulemused, kus erakonna kõrval juba ka konkreetne kandidaat.

Ma ei ole seda meelt, et väikeerakondade kautsjoniks makstud summa on mahavisatud raha. Kui nad ei kandideeriks, vajuksid nad kiiresti unustusehõlma, et mitte öelda ajaloo prügikasti. Praegu saavad nad edasi pusida ja olla vähemasti pildi serval.

Nende erakondade puhul ei kehti taktika „kõik või mitte midagi“. Kui nad saavad vähemasti 2% häältest, eraldatakse neile riigieelarvest 30 000 eurot aastas. 3% puhul 60 000 ja 4% ületamise korral 100 000 eurot aastas. Erinevalt Eestimaa Ühendatud Vasakparteist saavad nad kautsjoniks makstud raha pikemas perspektiivis tagasi. Seda võib nimetada ka valurahaks, sest üks riigikogu koht toob erakonnale aastas sisse 53 500 eurot. Kui kõik kolm erakonda koguvad valimistel 2-3% häältest, võib valimiste esikolmik arvestada kokku koguni 8 lisamandaadiga. Väga suurt võitu ma valimistel kellelegi ei ennusta, seega „ei võta võitja kõik”, lisamandaadi saavad kindlasti ka teiseks ja võib-olla ka kolmandaks jäänu.

Mis saab Eesti 200st?

Kui vanade erakondade valimistulemust võib enam vähem ette ennustada, siis Eesti 200 puhul tõstan ma jõuetult käed. MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi jaanuarikuine küsitlus „lubas” neile kahte protsenti häältest, aga ma ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes selle instituudi küsitlusi tõsiselt võtaksid. Eesti 200 nimekirjas on palju sümpaatseid inimesi, iseasi, kui palju tuntakse neid maapiirkondades. Aga seal nad vist suuri sihte ei sea, sest üldnimekirja esikümnest kandideerib koguni 8 poliitikasse pürgijat Tallinnas, neist omakorda pooled kesklinnas, Lasnamäel ja Pirital. Lisaks mahtus esikümnesse veel üks kandidaat Pärnumaal ning üks Harju- ja Raplamaal. Nojaa, nendes viies valimisringkonnas läheb jagamisele 53 mandaati, aga ega konkurendidki ei maga.

Kui veel mõni kuu tagasi oli tõsine oht, et Isamaa võib jääda alla valimiskünnise, siis nüüd arutletakse pigem selle üle, kui palju õnnestub neil valimiste vahelisel perioodil EKRE-le loovutatud häältest tagasi võita. Usun, et kahe peale saavad nad tulevases riigikogus vähemasti neljandiku kohtadest, iseasi muidugi, kuidas need jaotuvad. Ja nagu me esmaspäevasest telesaatest Radar ja teisipäevasest Eesti Päevalehest teada saime, siis EKRE pole mingi naljameeste kamp. Kui vaja, lähevad Eesti riigi patrioodid ka sõnadelt tegudele. Mõni nädal tagasi ennustas Martin Helme, et lisaks talle ja Mart Helmele võtavad nendel valimistel isikumandaadi ka Leo Kunnas, Jaak Valge ja Peeter Ernits. Viimase nime võib loetelust muidugi kohe maha kriipsutada, samas oleksin ma väga üllatunud, kui lisaks Helmetele õnnestuks see trikk ka Kunnasel ja Valgel. Aga hääli nad võtavad. Ja mitte vähe.

Kipun tegema vana viga ja arutlema selle üle, kes kellelt hääli ära võtab. Keegi ei ole ju kellegi oma, ka mitte tema hääl. Aga maailmavaade on paljudel inimestel siiski välja kujunenud ja seetõttu jääb kuni valimisteni õhku küsimus: kui palju suudab Eesti 200 varasemaid sotside ja Reformierakonna valijaid meelt muutma ja uustulnukate poolt hääletama panna? Sotside nimekiri on iseenesest ju tugev. Aga kas peale jäävad teada-tuntud tegijad või uudsuse võlu ja selgitustöö, see saab selgeks 4. märtsi varahommikuks.

Ja lõpetuseks kahest suurest tegijast. Keskerakonnast ja Reformierakonnast, kes saavad eelseisvatel valimistel kindlasti kahe peale kokku üle poole häältesaagist. Kui vahepeal juba tundus, et Keskerakonna võit on vääramatu, siis praegu ma selles enam nii kindel ei oleks. Samas ei ole ma nõus Mirko Ojakiviga, kes väitis viimases „Rahva teenrite” raadiosaates (19.01.2019), et paljud analüütikud teevad olulise vea, kui räägivad üleriigilisest pingereast ega vaatle valimissituatsiooni ringkonniti. Olen nõus, et neli viiendikku mandaatidest jagatakse välja ringkondades, aga vaid Keskerakond võib olla kindel, et saab igas ringkonnas vähemasti ühe mandaadi.

Ootan suure huviga, kuidas läheb mu vanal võitluskaaslasel Eerik-Niiles Krossil Ida-Virumaal, kus ta seekord Reformierakonna esinumbrina kandideerib. Kui jätta kõrvale Yana Toom, siis ükski eesti nimega valimisvedur eelmisel korral seal välja ei vedanud ega ringkonnamandaati ei saanud. Ja põnevust lisab teadmine, et Krossiga kandideerib samas ringkonnas tema kursuseõde Katri Raik, kes on omakorda sotside esinumber. Muide, samal kursusel õppis ka Indrek Tarand, kes on sotside esinumber Pärnumaal. Üks on selge: olgu tulemus milline tahes, vara on veel meie põlvkonda maha kanda. 

Autor on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige aastast 2004.

2 KOMMENTAARI

m
Mein Gott! 24. jaanuar 2019, 17:24
IRL-i õuelaulik Soidro on sotsiks hakanud? Prostitute, prostitute... OMO otsib Arieli?
e
elektritsaabtasuta 24. jaanuar 2019, 17:18
Miks me peame elama sellises maailmas kus poliitikuteks ronivad inimesed kes ise ka ei tea milliseid seadusi tahavad meile kehtestada ? Asjalikke teri...
(loe edasi)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee