Helir-Valdor Seeder nõuab: kõik välistudengid peavad õppima eesti keelt (24)

„Me kindlasti ei eelda, et kõik õpiksid kõrgtasemel ja omandaksid eesti keele, aga see on normaalne, et kui Eestisse tullakse mitmeks aastaks õppima, siis nad tegelevad ka minimaalselt selle keele ja komberuumiga,“ selgitas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. „See oleks kõigile kohustuslik.“

Isamaa esimees käis ettepaneku välja kolmapäeval, kui erakond kohtus riigikogus rektorite nõukoguga, kus ülikoolide halduslepingu raames arutati eesti keele säilitamist kõrghariduse erinevates õppekavades.

Teine ettepanek, mida Seeder soostus avama, puudutab võõrkeelsete erialade toetamist. Kui aastaid tagasi viidi sisse tasuta kõrgharidus, siis sellega sooviti aidata just eestikeelseid õppekavasid. „Praegu toimub ülikoolides ristsubsideerimine ehk maksumaksja raha eest rahastatakse osaliselt ka võõrkeelseid õppekavasid,“ rääkis ta. „Üldreegel peaks olema selline, et võõrkeelne õpe on tasuline, tasuta õppimine laieneb aga ainult eestikeelsele.“

Rektorite sõnul arutati, kuidas leida tasakaal eestikeelse õppe kättesaadavuse ja rahvusvahelise keskkonna vahel. „Rahvusvahelistumist on vaja, et tagada ülikoolidele kvaliteeti ja et oldaks nähtavad,“ ütles Tallinna ülikooli rektor Tiit Land.

„Üks vale arusaam, mis levib, on kindlasti see, et ülikoolid soovivad eesti keelt välja tõrjuda. See on kindlasti ekslik,“ rääkis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor Ivari Ilja. „Aga rahvusvahelistumine on ülikoolidele ülioluline ja iseenesestmõistetav.“

Rektorid omalt poolt arutelu tulemusi avama ei soostunud, kuid rõhutasid, et oodatakse vägagi, et halduslepingud saaksid sõlmitud. Nende kolmeks aastaks sõlmitavate lepingute alusel makstakse ülikoolidele tegevustoetust. Uued lepingud pidanuks olema sõlmitud käesoleva aasta alguseks, kuid et valitsus ei ole Isamaa ettepanekute tõttu veel üksmeelt leidnud, saavad ülikoolid toetusi vähendatud mahus.

„Ülikoolidega eelmiseks perioodiks sõlmitud halduslepingutes oli kirjas, et juhul, kui uue halduslepingu sõlmimine viibib, eraldab ministeerium ülikoolile igal kalendrikuul 1/12 eelmise aasta kõrghariduse tegevustoetuse mahust,“ selgitas haridusministeeriumi pressiesindaja Aire Koik. „Pärast uue lepingu sõlmimist tehakse vajadusel summade osas tasaarvestus. Seega likviidsusprobleeme ei tohiks ülikoolidel tekkida.“

Seederi sõnul langesid Isamaa ettepanekud ja hoiakud kokku rektorite nõukogu üldise arvamusega. „Ka nemad näeksid, et riigil oleks oluliselt selgem poliitika välisüliõpilastega. Nende lepingutega ei lahenda me kogu Eesti kõrghariduse probleeme, aga kuna need on ikkagi kolmeaastased lepingud, soovime ülikoolidega mõned asjad tugevamalt sisse kirjutada.“

Praegu riigikogus menetluses oleva kõrgharidusseaduse eelnõu seletuskirja järgi on Eesti keel jätkuvalt domineeriv, kuid 2013. aasta kõrgharidusreformi ja rahvusvahelistumise tõttu on eriti magistriõppes märkimisväärselt suurenenud ingliskeelsete õppekavade ja inglise keeles õppijate osakaal. 2017.–2018. õppeaastal tudeeris 12% kõigist üliõpilastest ingliskeelsetel õppekavadel, magistriastmel aga 24%.

Samas on viimaste aastate jooksul pidevalt kasvanud välisüliõpilaste arv. Kui 2011.–2012. õppeaastal tudeeris Eestis 1573 välisüliõpilast, siis 2016.–2017. õppeaastal oli neid 3917, moodustades 8,2% kõigist Eestis õppivatest tudengitest. Enamik välisüliõpilastest õpib inglise keeles, kuid 5% kogub teadmisi ka eestikeelsetel õppekavadel.