KUHU KULUB LAPSE RAHA? Elatise maksjaid on sageli arvamusel, et nende poolt lapse ülalpidamiseks makstav summa ei lähe mitte lapse, vaid teda kasvatava vanema hüvanguks. See on ka üks peamisi põhjuseid, miks maksmisest kõrvale hoitakse. Foto: Erika Utz/panthermedia
Kristiina Tilk 23. jaanuar 2019 08:55
„Ma tahaksin teada, mida sa lapsele 400 euro eest kuus ostad? Kas sul häbi ei ole minult endale elamiseks raha nõuda?“ pahandas lapsest lahus elav isa last kasvatava emaga, kes püüdis jõuda temaga kokkuleppele elatise maksmises. Emal ei jäänud solvangute valguses üle muud, kui otsida pädev jurist, kes julgustas teda pöörduma kohtusse ning nõudma isalt välja see, millele lapsele seaduse järgi on täielik õigus. 

„Ma tahaksin teada, mida sa lapsele 400 euro eest kuus ostad? Kas sul häbi ei ole minult endale elamiseks raha nõuda?“ pahandas lapsest lahus elav isa last kasvatava emaga, kes püüdis jõuda temaga kokkuleppele elatise maksmises. Emal ei jäänud solvangute valguses üle muud, kui otsida pädev jurist, kes julgustas teda pöörduma kohtusse ning nõudma isalt välja see, millele lapsele seaduse järgi on täielik õigus. 

Eleri ja Martini kooselu sai otsa juba seitse aastat tagasi. Nende ühine tütar on saanud kümme aastat vanaks. Lapsega seotud kohustused, ka rahalised, prooviti omavahel jagada. Tüdruku isa taganes aga antud lubadustest tihti, mistõttu puudus Eleril kindlus- ja turvatunne.

„Ma ei teadnud kunagi, kas saan lapsele vajalikud riided ostetud või arved makstud, sest isal oli kombeks oma suva järgi teatada, et ta see kuu ikka ei saa meid aidata ja nii,“ räägib Eleri. 

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad