Uudised

Kosmikud tulevad! 

Verni LEIVAK , 25. mai 2000, 23:00
KOSMILISED MEHED: “Valu tekitab jõudu,” kinnitavad Kosmikud - Andres Vana, Taavi Pedriks ja Kõmmari. Mati Hiis
“Grunge see ei ole, heavy või punk samuti mitte...” püüdis üks muusikateoreetik pärast pool aastat tagasi sündinud ansambli Kosmikud esikalbumiga “Ei roosid” tutvumist kuulatut klassifitseerida. Ja hüüatas siis: “See on ju kosmopunk!”

Kosmikud said alguse sellest, et bassimees Raivo Rätte, esinejanimega Kõmmari, on laulja Taavi Pedriksi koolivend, kellega omal ajal sai Järvakandi keskkooli ansamblis Velled kitarre piinatud. Velledes sai muusikuna tuleristsed ka trummar Kristo Rajasaar, kes hiljem mänginud nii Metro Luminalis kui Jaxys.

“Kõmmari helistas ja ütles, et kooli kokkutulekuks võiks mõned lood teha. Mängisimegi need seal ette ja mõtlesime, et võiks jätkata, päris lahe oli,” räägib Taavi. Ainus, mis edasiliikumist takistas, oli soolokitarristi puudumine. “Kristo soovitas Andres Vana, kes samuti Metro Luminalis mänginud, ning kutsus temagi kampa.”

Esmalt arranzeerisid sõbrad neli üliõpilasmalevalugu, siis pani Andres pea tööle ja puistas mõned laulud ka paberile. Kuid suurt rolli ansambli omapärase näo kujundamisel mängis juhus - Taavi leidis vana kaustiku, kuhu oma luuletusi kirjutanud tiisikusehaige mees. “Ta väljendas neis tundeid, mis teda ravilas valdasid. Nukrad ja mõtlikud toonid,” meenutab Taavi. “Plaadi nimilugu “Ei roosid” on samuti sealt.”

Kosmikutele on kooskäimise põhimotiiviks tõik, et nad üksteisega sobivad. “Meil on lahe koos olla,” põhjendavad Taavi ja Andres. Soomes pesitsevale Kõmmarilegi pole Eestis tegutsevas bändis osalemine mingi probleem - Helsingi kodutute öömajas sotsiaaltöötajana leiba teeniva mehe tõsist harrastust mõistavad ka kolleegid ning lubavad tal aeg-ajalt Tallinnas proovides käia. “Seda enam, et teemad, mida me lauludes puudutame, lähevad minu igapäevase tööga otseselt kokku.”

“Tekitame koos energiat, mis peaks jõudma ka kuulajateni. See ongi rokkmuusika olemus. Ehkki sõnum võib olla pisut nukrameelne,” lisab Andres, kes tunneb end pärast kontserti, justkui oleks riidatäie puid lõhkunud.

“Ka kurbus ja valu võivad ilusad olla,” on Taavi veendunud, “meie lauludes need otsekui ristuvad ning seeläbi tekib elutahe.”

“See läheb otseselt kokku minu põhimõtetega - edasiviiv jõud peitub melanhoolias. Kuigi kõik asjad on tuksis ja kutud, ei tasu kauaks põdema jääda,” ütleb Andres.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee