Elu

Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht: "Nii lätlaste kokk kui ka doktor Aibolit on tõesti natuke hirmuäratavad nukud."

GALERII | Tartu mänguasjamuuseumis saab imetleda lätlaste vanu lelusid (1)

Aigi Viira, 22. jaanuar 2019, 17:14
INETUD TEGELASED: Läti Straumes toodetud koka ja doktor Aiboliti näoplaanid polnud just kõige kaunimad, kuid  need kaks mehaanilist mänguasja olid üle Nõukogude Liidu ülipopulaarsed. Aldo Luud
Piiksuvad kassid, Baiba nukk, kokk ja doktor Aibolit. Need Läti NSVs toodetud mänguasjad tulevad tõenäoliselt tuttavad ette kõigile 1970.–80. aastate lastele. Eriti üleskeeratavad kokk ja doktor. „Legend räägib, et lätlaste arvates olid kokal ja doktoril nii hirmuäratavad näod, et neid võiks natuke muuta,“ muigab Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits. „Kuna need lelud olid aga üle Nõukogude Liidu tohutult populaarsed, siis tegelikult neid ei muudetud. Kokk ja doktor müüsid niigi.“

INETUD TEGELASED: Läti Straumes toodetud koka ja doktor Aiboliti näoplaanid polnud just kõige kaunimad, kuid  need kaks mehaanilist mänguasja olid üle Nõukogude Liidu ülipopulaarsed. Aldo Luud

Tõsi, nende kahe Lätis toodetud mänguasja näoplaanid on inetud kui öö. „Nii lätlaste kokk kui ka doktor Aibolit on tõesti natuke hirmuäratavad nukud,“ naerab Pärnits. „Doktor Aibolitist on kusjuures õige mitu versiooni – selle nuku nägu küll muudeti, kuid paremaks see ei läinud.“ Seevastu lätlaste rahvariideis nukud Baiba ja Aina on seevastu ilusad kui ime. „Kuulus Baiba nukk oli väga-väga populaarne,“ teab Pärnits. „Kui läti koolilapsed läksid mõnda teise liiduvabariiki sõpruskooli külastama, kingiti võõrustajaile ilmtingimata Baiba. Lisaks räägitakse, et lätlaste pulmaautosidki kaunistasid tammepärg ja Baiba nukk. Igal juhul on Baiba olnud tähtis ja eriline nukk, mida kasutati esinduskujuna. Eestlastel sellist suurt ja kuulsat nukku ei olnud.“

Baiba (vasakul) ja Aina. Need kultusnukud ilmestasid Läti NSVs nii pulmi kui ka juubeleid. Aldo Luud

Sajandi jooksul on läti lapsed rõõmu tundnud erinevatest mänguasjadest, samal kombel nagu nende eesti eakaaslasedki. Kui Nõukogude Liidu ajal mängisid vennasvabariikide maimukesed samade leludega, siis iseseisvusaegsed mänguasjad on pisut erinevad. „Enne II maailmasõda oli lätlastel armsaid puukujukesi, mis kujutavad heinalisi – need on küllaltki sarnased meie mänguasjadele, kuid veidi värvirõõmsamad,“ sõnab Pärnits.

Enne II maailmasõda mängisid iseseisva Läti vabariigi lapsed ontlikke mänge – näiteks heinategu.   Aldo Luud

„Iseseisvusaegsed rahvariietes nukud on aga tõeliselt ilusad, kaunis ja peen käsitöö. Baiba ja Aina kandsid ju trükitud mustritega rõivaid. Enamalt jaolt on aga mänguasjad tõesti sarnased; mis see paarsada kilomeetrit siia-sinna loeb, sest kultuuriruum on sama. Selge on see, et asjad ei saa väga erinevad olla. Kui, siis on erinevust värvides, eesti lelud on olnud ikkagi hillitsetumad ja pastelsemad. Lätlastel ju ongi värvi ja särtsu rohkem sees.“

Läti vabariigi aegu kandsid nukud peenelt tikitud rahvarõivaid ning puuhobuselegi oli kirkavärviline sadul selga maalitud.   Aldo Luud

Ka läti lapsed mängisid puuhobustega

„Eesti ja läti keel on erinevad, aga eestlased ja lätlased üldse mitte,“ räägib mänguasjamuuseumi direktor Triin Vaaro. „Mõned teadlased on isegi välja uurinud, et eestlased ja lätlased on geneetiliselt sarnasemad kui eestlased ja soomlased. Meie riikide ajalood ja rahvakultuur on väga sarnased. Kui seda näitust vaadata, siis näeme, et ka läti lapsed mängisid puuhobuste ja Straume mänguasjadega. Meie mäletame oma lapsepõlvest ihaldusväärseid lelusid nagu Baiba nukk, kokk ja doktor Aibolit. Samuti piiksuvaid kasse, kes vupsavad korvist välja.“

Väikelapsed kräunutasid nõukaajal vaimustunult Läti NSVs toodetud kassipoegi.  Aldo Luud

Straume vabrik oli kui imedemaa, mis paiskas välja nii kuukulgureid kui ka kohviveskeid, üleskeeratavatest nukkudest kõnelemata. Näitusega „Läti mänguasjad“ tähistab Tartu mänguasjamuuseum lõunanaabrite iseseisvumise sajandat aastapäeva. Läti ajaloomuuseum läkitas näituse puhuks Riiast Tartusse tervelt kaks kastitäit lelusid.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee