Loomad

INIMESE SURMAV KÄSI: haavlipüssist tulistatud luik tuli magama panna (6)

Marvel Riik, 22. jaanuar 2019, 16:52
Valged täpid röntgenil on haavlid.Foto: Kristi Meikar/Loomade Kiirabi
Nädalavahetusel sai Eesti metsalooma ühing väljakutse Paljassaare ranna parklasse, kus inimestele jäi silma uimane ja tasakaaluhäiretega luik. Kuigi pealtnäha oli lind terve, näitas röntgen, et teda on haavlipüssist lastud. Lõpetamaks luige piinad, otsustati ta magama panna.

Eesti metsloomaühingu vabatahtlik Kristi Meikar oli laupäeva õhtul Lääne-Eestis vedamas üht abivajavat lindu hoiukodusse, kui tuli teade, et Paljassaare Pikakari parklas on luik, kes ei pelga inimesi ning on kahtlaselt uimane ja tasakaaluhäiretega. Kui Meikar õhtutundidel lõpuks Paljassaarde jõudis, ei näinud ta luike kuskil. Tuli välja, et linnu oli enda hoole alla võtnud loomadevarjupaik.

„Esmasel vaatlusel tundus mulle, et luigel on tiivad, jalad ja kael korras. Kuid ta tundus mulle kahtlane ja ma viisin ta loomade kiirabisse,“ rääkis Meikar.

Arsti juures kasvasid lootused, et luigega on kõik korras. Tegu oli suure ja tugeva linnuga, kellel paistsid veel mitmed aastad ees olema. Väline vaatlus tehtud, pandi lind röntgeni alla, et tema siseorganeid vaadata. „Tal võis olla põrutus või kopsupõletik. Üks pisike kahtlus oli veel – pliimürgitus,“ meenutas vabatahtlik.

Kui arstil röntgenipilt tehtud, kutsus ta Meikari seda vaatama. Nähtu ehmatas ära. Linnul oli keres kaheksa haavlit ehk ümarat pliikuulikest. „Tal olid kõik haavad paranenud. Need kuulid lihtsalt mürgitasid teda seesmiselt.“

Arsti hinnangul oleks luik tulnud pigem hukata kohe, kui et lasta tal aeglaselt ja piinarikkalt surra haavlitest tingitud pliimürgitusse.

Kui Meikaril oleks võimalus, tahaks ta selle inimesega, kes lindu lasi, kohtuda ja natukene koos aega veeta. „Ma ei arva, et ta oleks halvem inimene, kui teised. Pigem nii tema kui ka teised sellised ei tea, mida nad teevad. Neil puudutab kontakt reaalusega ja tegelike tagajärgedega,“ mõtiskles Meikar. „Ma tahaks ta kaasa võtta mõne linnu juurde, keda tuleb hakata tuttu panema. Kui oma silmaga nähakse, kuidas eluterve lind, kes sulle otsa vaatab, lihtsalt mingisuguse lolluse pärast magama pannakse, võib-olla see teeb tast isegi loomapäästja. See on väga emotsionaalne tunne: tekib kurbus, tühjus ja häbi.“

Eesti metsloomaühing kavatseb juhtunu kohta teha avalduse nii politseisse kui ka keskkonnainspektsiooni.

Ida-Tallinna piirkonnapolitseiniku Bert Põdra sõnul näeb politsei oma töös üsna sageli seda, kuidas inimesed püssidega valesti ümber käivad ja ohtlikke olukordi tekitavad. „Nii on ette tulnud olukordi, kus laps või nooruk on lasknud sellega teist inimest, vahel kogemata, kuid vahel ka meelega, saamata aru, kui ohtlik on näiteks see, kui sellega teist inimest silma tabada,“ rääkis Põder. „Paraku on ette tulnud sedagi, et laskjaks on täiskasvanud inimene, kes on teinud seda kas rumalusest või koguni pahatahtlikkusest.

Põder paneb lastevanematele südamele, et nad ei lubaks lastel ilma järelevalveta õhupüssi kasutada ning selgitaksid põhjalikult, millised on sellega seotud ohud. „Õnneks ei ole me täheldanud, et see oleks kasvav trend, kuid saame aeg-ajalt teateid selle kohta, et keegi laseb õhupüssiga loomi või linde. Selline loomade julm kohtlemine on keelatud ja kui keegi peaks seda pealt nägema, tasub inimest korrale kutsuda ja laskmisest politseile kohe teada anda,“ lisas piirkonnapolitseinik.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee