Eesti uudised

GALERII | Poliitiline naistelaine liikus läbi Tallinna vanalinna, pildile üritasid trügida ka poliitikud (169)

Juhan Haravee, 20. jaanuar 2019, 19:56
 Martin Ahven
Laupäeval sai Tallinna lumistel tänavatel alguse meeleolukas ettevõtmine, mis – kui hästi või halvasti läheb – hakkab tulevikuski rikastama meie poliitilise alatooniga rahvaürituste kalendrit. Valimiste aastatel kohe kindlasti.

Eesti panus ülemaailmsesse aktsiooni, mis kannab hoiatavat nime „Women’s Wave is Coming“ (“Naiste laine on tulekul“), saab alguse Viru väravate juures kell 14. Kogunema hakati mõistagi juba varem ning ega see ähvardav laine ka kella pealt liikvele lähe – on ju esimene kord sellise sõnumiga vanalinnas sillutist kulutada.

Silmitsedes harjavarte otsa naelutatud sügavamõttelisi sõnumeid, tuleb tõdeda, et mingi seletamatu äratundmisärritus poeb tahes-tahtmata naha vahele. Loosung „Iga naine loeb!“ meenutab kangesti sotsiaaldemokraatide valimisplakatilt tuntud „Igaüks loeb!“. Lähemale astudes selgub, et kõik on õige: lumelabida allservas ilutseb erakonna lillelogo.

Nutikad poliitikud on ära tabanud, et rahvusvahelist aktsiooni, mis kutsuvad naiste näguripäevi lõpetama, võib kenasti oma valimiskampaania vankri ette rakendada. Kas ebavõrdus on karjuv või mitte, pole tähtis. Karjuda maksab ikka, sest ei kõlba ometi probleemidest mööda vaadata, kui nad on juba olemas.

Naiste marsile end kollektiivselt registreerinud erakondadest torkab veel silma Eesti200, kes on kaasa toonud oma salarelva ansambli Svjata Vatra trombonististi frontman'i Ruslan Trochynskyi. Ruslan, kes pole mitte ainult muusik, vaid ka uue erakonna valimisnimekirja häältemagnet, ei lase endale seda kaks korda öelda. Nii haarabki ukrainlane oma kullakarva puhkpilli ja Viru väravate vahel kaigub pisarat kiskuv meloodia 50 aasta tagusest menufilmist „Love story““ („Armastuse lugu“).

Veidi tagasihoidlikuma esindusega, kuid siiski oma südamekujuliste transparentide all on kohale tulnud Keskerakonna naiskogu Kena.
EKRE liikmed ei tulnud paraku naiste muredele lippude alla solidaarsust avaldama. Neist võib aru saada – ei saa ju rahvuskonservatiive samasse kolonni suruda, kus mööda vanalinna munakive klõbistavad Eesti LGTB ühingu pühendunud aktivistid. Samuti pole kuskil näha Reformierakonna sinikollaseid toone. Ju neil on midagi muud ja tasuvamat teha. Kahju siiski, et loosung „Parem naine!“ ei lehvi marssijate peade kohal!

Maailma naised, ühinege!

Viru väravate ees juhib kolonni kokkupanekut noor helkurvesti kandev naine, megafon käes, ta tõstab aeg-ajalt suu juurde, kui on midagi tarvis jalalt jalale tammuvale massile teatavaks teha. See on Kristiina Raud, kes pööras Eesti riigiga tülli, kui meie seadusetundjad ei tahtnud kuidagi tema abielusuhet ameeriklannast väljavalituga tunnistada. Kristiina on ka Eesti LGBT ühingu kogukonnaekspert.

„Kui keegi ei saanud endale plakatit ise teha, siis leiate endale meelepärase väravatorni juurest, aga palun tooge pärast tagasi,“ kuulutab Kristiina läbi megafoni. Aktivisti heatahtlikust teavitusest võib välja lugeda: naised on tulnud, et jääda, ning kasutusele võetud loosungeid ei kavatseta pärast laupäevast marssi sugugi prügikasti visata.

Mööda Viru tänavat kõndivad turistid küsivad, kas see on geiparaad. „Mitte ainult, kullakesed, mitte ainult!“ aitab teadjam publik pealinna külalisi toimuvaga kurssi viia.

Mõni minut enne kella 14.30 hakkab lõpuks midagi toimuma. Ruslan võtab üles Ukuaru valsi, siis kerkib kolonnipeas marsi tähtsaim loosung ning põrisema hakkavad trummid. Kui nüüd asjaks ei lähe, siis ei lähe enam mitte kunagi, põrnitsevad skeptikud kõnniteel. Peagi kõlavad talvisel Viru tänaval hüüded ja tam-tamid: „Naiste laine, tümps-tümps-tümps, tümps-tümps-tümps, naiste laine, tümps…“

Kolonn hakkab aeglaselt liikuma Raekoja väljakule, kus marssijaid ootab ehitud jõulupuu ja valvas politseipatrull. Provokatsioone pole kellelegi vaja.
Tänavuse naiste marsi lennukaim loosung oli kindlasti ühiskondliku mõtte ajaloost laenatud ja päevakohaseks kohandatud „Maailma naised, ühinege!“.
Värsket ja ajakohast sõnumit kannab ka loosung „Naiste koht on riigikogus, lõpetage tööturu segregatsioon!“.

Viimane sügavat sõnumit kandev loosung, mis enne kui kolonnisaba Raekoja platsilt Kinga tänavasse kaob, võtab aktsiooni mõtte lühidalt kokku: „Vägivallal olgu tagajärg!“

Tore marss oli ja sõnum lendas. Ilmgi oli talviselt mõnus. Loodetavasti kohtume järgmisel aastal jälle, naised! Kahjuks pole siis vist mingeid valimisi plaanis.

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee