See, et keeruliste ilmastikuolude korral kasvab hüppeliselt ka õnnetustestatistika, ei tule kellelegi üllatusena. Ent ilm on vaid üks tegur – kas need ja teised avariid võinuks jääda olemata, kui liiklejad käitunuks teisiti, või tuleb viga otsida puudulikust teehooldusest, peab selguma iga konkreetse juhtumi puhul eraldi. Näiteks teame, et kolme lapse ema elu nõudnud avarii õnnetuspaika läbis puistur tund aega varem ja tee vastas kehtestatud nõuetele.
Ometi on märgiline, et Eesti teede olukorda on kritiseerida võtnud isegi politseijuht Elmar Vaher. Tõsi, paremini saab alati. Iseküsimus on, kui palju rohkem oleme valmis kulutama, et vähemalt põhimaanteed oleksid ühtviisi hästi sõidetavad nii suvel kui ka talvel. Seda raskem on küsimus „Kust läheb mõistlikkuse piir?“, sest kaalul on inimelud.
Põhjust on kaaluda ka teisi variante, kuidas talvisel ajal liiklusohutust suurendada. Selle asemel et inimesi hurjutada, et libedaga tuleb sõita aeglasemalt, võiks ju alandada hoopis piirkiirust. Ka elektroonilised liiklusmärgid, millest Vaher juttu teeb, võiksid osutuda heaks investeeringuks meie kõigi turvalisusse.
Sisuturundus
42 KOMMENTAARI