Paljud meediaväljaanded on märkinud, et Donald Trump on aumees ja üks järjekindlamaid presidente oma valimislubaduste elluviimisel. Varasematel presidentidel on Valgesse Majja jõudmise järel suurem osa lubadustest hoobilt meelest läinud. Kuna Trump sai presidendiks ka tänu nendele, kes pooldasid tema ettepanekut müüri ehitamiseks, siis polnud tal õigust oma valijatele selga pöörata ja muud juttu ajama hakata.

Kui lihtsamad ja pakilisemad riiklikud probleemid olid enam-vähem lahendatud, asus Trump eelmise aasta lõpus tõsisemalt tegelema müüriküsimusega. Trump on veendunud, et müüri ehitamisega hakkavad ameeriklased paremini elama, sest sel juhul pääseb Mehhikost USAsse nende elu segama vähem immigrante, kelle hulgas on ka kurjategijaid ja muid kaabakaid. Teine põhjus on selles, et üle piiri toimetatakse USAsse hulgaliselt uimasteid, mida samuti ameeriklased tegelikult ei vaja. Kuigi paljud saavad aru Trumpi seisukohtadest ja selgitustest müüri vajalikkuse kohta, ei juleta seda sageli avalikult välja öelda.

Viimati avati piirid migrantidele Bill Clintoni valitsemisajal 1990. aastatel, kui USAsse saabus hulgaliselt ladinaameeriklasi, asiaate ja araablasi. Clintoni sammu tõttu elab praegusel ajal USAs enam kui 10 miljonit registreerimata immigranti ja nende arv suureneb pidevalt. USA seaduste järgi on kõik need inimesed kurjategijad ja peaksid istuma vanglas. Kuna neid on aga niivõrd palju, siis pole kõiki võimalik trellide taha panna ega ka riigist välja saata. Pealegi on nad USAs praeguseks kodunenud, pered loonud ja tööle saanud.

Barack Obama püüdis keerulist olukorda lahendada sellega, et soovitas tunnistada USA kodanikeks illegaalsete migrantide lapsed, kes on sündinud USA territooriumil ja saanud 16aastasteks. Tegelikult on neil täiesti seaduslik õigus saada USA kodakondsus, kuid vanemad alustasid seda protsessi väga harva, kuna ei tahtnud esile tuua omaenda illegaalset staatust. Lõpuks ei võetud Obama seaduseelnõud üldse vastu ja olukorrale lahendust ei saadud.

Trump asus omakorda probleemiga tegelema, kuid veidi teisest otsast. Tema seisukoht seisneb selles, et enne kui hakata tegelema juba USA territooriumil elavate migrantidega, tuleb piirata illegaalsete migrantide sissevoolu, mis toimub kogu aeg. Kui näiteks Süüriast pärit pagulaste kinninabimine on mõnevõrra lihtsam, siis naaberriigist USAsse pürgivad mehhiklased ja muud ladinaameeriklased on senini lihtsalt tulnud üle piiri ja jäänud elutsema USAsse. Ebaseadusliku piiriületuse füüsiliseks lõpetamiseks Mehhikost ongi Trump käinud välja piirimüüri mõtte.

Ühes hiljutises pöördumises küsis Trump retooriliselt: „Miks ehitavad jõukad poliitikud oma kodumajade ümber müüre, tarasid ja väravaid?“ Seejärel vastas ta ise oma küsimusele: „Nad ei ehita neid müüre vihkamisest inimeste vastu väljaspool, vaid armastusest inimeste vastu seespool.“

Demokraadid ei kulutaks müüri ehitamiseks dollaritki

Müüri rajamiseks USA–Mehhiko piirile vajatakse esialgu umbes kuut miljardit dollarit, mis USA riigieelarvega võrreldes on täiesti tühine summa. Sellele vaatamata ei taha Demokraatlik Partei seda raha vastasparteid esindavale presidendile loovutada ja on alustanud jonnimistaktikat. Trumpi poliitiliste vastaste arvates on müüri ehitamine üksnes populistlik manööver ja see ei lahenda migratsiooniprobleemi. See võib isegi õige olla, et silmapilkselt ei muuda müüri rajamine migratsioonikriisi olematuks, kuid ega müürist midagi halba ka ei tohiks sündida, sest mõningaid migrandihorde suudab ta siiski kinni pidada, kuigi olukorra paranemiseni võib tõepoolest kuluda aastaid. Seetõttu on targem varakult alustada, et kiiremini lõpule jõuda.

Kui Trump külastas eelmisel nädalal USA–Mehhiko riigipiiri, siis nimetas ta migrantide sissevoolu USAsse tõeliseks sissetungiks ja katastroofiks. „Meie lõunapiiril on humanitaarkriis,“ teatas president. „Ma jõudsin äsja sealt tagasi ja olukord on seal tunduvalt hullem, kui keegi võiks ette kujutada. See on sissetung. Ma olen seal mitu korda olnud. Demokraadid, röökurpoliitikud Chuck Schumer ja Nancy Pelosi ei tea, kui halb ja ohtlik on see meie riigile...“

Nagu USA presidendi sõnade kinnituseks teatasid Mehhiko võimud, et vahetult enne Trumpi jõudmist riigipiirile avastati ühest piirilähedasest linnast 21 laipa, mis oli narkokartellide omavahelise arveteõiendamise tulemus.

Trumpi arvates oleks müüri pidanud ehitama juba Obama valitsus, kuid nüüd peab ta seda ise tegema. Samas ta loodab, et pole veel lootusetult hilja ja USA riik suudetakse pealetungivate migrantide tulvast päästa. „Kurjategijad, gängid, illegaalide vedajad, narkootikumid ja palju muid hädasid on sadanud meile kaela. Sellele tuleb igaveseks ajaks igavesti lõpp teha,“ rõhutas Trump, avaldades ühtlasi foto äsjaehitatud piirimüüri lõigust ning nimetades seda kõrgeks, võimsaks ja kauniks.

Enne piiri külastamist pöördus Trump oma kaasmaalaste poole, kinnitades, et ebaseaduslik ja kontrollimatu sisseränne kahjustab otseselt kõiki ameeriklasi ning lisaks humanitaarkriisile kaasneb sellega veel ka julgeolekukriis. Ta tõi näiteks, et uimastid tapavad käesoleval aastal rohkem ameeriklasi kui hukkus Vietnami sõjas. „Kui palju tuleb veel ameeriklaste verd valada, et Kongress teeks oma tööd korralikult?“ küsis Trump.

Demokraadid aga ei kavatse Trumpiga mingitel tingimustel nõustuda. Esindajatekoja 78aastane spiiker Nancy Pelosi teatas: „Trump tahab ehitada müüri, kuid see pole arukas mõte. Selle ehitise hind on suurem kui sellest saadav kasu.“ Kui ajakirjanikud küsisid Pelosilt, kui palju raha ta ise müüri ehitamiseks kulutaks, siis kõlas Pelosi vastus: mitte üle ühe dollari.

Piirimüür põhjustas laiaulatusliku tööseisaku

Mehhiko müüri probleemiga on otseselt seotud 22. detsembril 2018 alanud föderaalvalitsuse osaline tööseisak (partial government shutdown). Selle põhjuseks on presidendi ja Kongressi vahelised lahkhelid, mis on seotud Mehhiko müüri rahastamisega. Kui Trump nõuab müüri ehitamiseks 5,7 miljardit dollarit, siis demokraadid on nõus andma ainult 1,3 miljardit.

12. jaanuaril saavutas tööseisak uue kestusrekordi, kui jõudis 22. päevani. Senini oli kõige pikem tööseisak olnud Bill Clintoni ajal, kestes 21 päeva (16. detsembrist 1995 kuni 6. jaanuarini 1996). Donald Trumpi valitsemisajal on USA valitsus katkestanud töö kolmel korral, mida pole Ameerika Ühendriikides juhtunud viimase 40 aasta jooksul. Esimesed kaks tööseisakut olid lühiajalised, toimusid jaanuaris ja veebruaris 2018 ning kestsid vastavalt kolm päeva ja üks ööpäev.

Nüüdne, USA ajaloos 21. tööseisak puudutab umbes veerandit föderaalasutustest ning selle tõttu peavad umbes 800 000 ametnikku töötama ilma töötasuta või viibima sunduslikult palgata puhkusel. Tööseisakupuhkusesse on kaasatud mitu ministeeriumi, kosmoseagentuur NASA ja teised riigiasutused. Samal ajal ei saa politseinikud, päästjad, tuletõrjujad, kohtunikud ja sõjaväelased tööst arusaadavatel põhjustel keelduda, mistõttu neil tuleb kohustuslikus korras ja palka saamata edasi töötada. Paljud ootamatult töötuks jäänud inimesed on osanud leida endile tööseisaku ajaks lisatööotsa, näiteks töötatakse kooliõpetajatena. Mitmes linnas avati abipunktid, kus föderaalametnikke varustatakse tasuta toidu ja riietega.

Uuel aastal pole sajad tuhanded inimesed veel palka saanud ja kui seisak kestab, siis ei saa niipea. Eelmistel kordadel on töötajatele palgavõlad välja makstud. Valge Maja teatas kolmapäeval, et ka seekord makstakse pärast valitsusseisaku lõppemist palga kaotanud riigitöötajatele hüvitist.

Korporatsiooni S&P Global majandusekspertide hinnangul on tööseisak läinud USA majandusele juba maksma vähemalt 3,6 miljardit dollarit. Valitsuse töö katkemine on näiteks otseselt mõjutanud rahvusparke, kus valvurite puudumise tõttu teevad turistid suuri sigadusi: trambivad sisse uusi teeradasid, loobivad prügi laiali, kriibivad nugadega puid jne. Veel on lõpetatud toiduainete turvalisuse kontrollimine, riigilaenudega tegelemine jne.

Trump teatas Twitteris, et demokraadid saavad tahtmise korral lõpetada tööseisaku veerand tunniga. „USA Demokraatliku Partei esindajad suudavad probleemi lahendada 15 minutiga,“ kirjutas Trump oma rahvale. „Helistage oma senaatoritele ja Kongressi liikmetele. Öelge neile, et nad teeksid seda!“

Lahenduseks võib olla erakorraline hädaolukord

Kuigi Trump on mitmel korral rääkinud erakorralise seisukorra ehk riikliku hädaolukorra kehtestamise võimalusest, et sel moel vajalik summa kätte saada, siis jaanuari teisel nädalal loobus ta – vähemalt esialgu – sellest kavatsusest. Varem teatas president: „Mul on täielik õigus erakorralise olukorra väljakuulutamiseks. Ma pole seda senini teinud, kuid võin teha. Kui läbirääkimistel edu ei saavutata, siis ma arvatavasti seda ka teen. Ma ütleksin isegi, et kindlasti teen.“

1976. aastast pärinev erakorraliste olukordade seadus (National Emergencies Act) lubaks Trumpil jaotada raha omaenda äranägemise järgi, arvestamata parlamenti. Lisaks oleks presidendil võimalus kasutada kaitseministeeriumi raha ja inimesi objektide ehitamiseks, mis on vajalikud riikliku julgeoleku kindlustamiseks. Ajakirjanduse (The Washington Post) andmetel võib Trump Mehhiko müüri ehitamisel ära kasutada ka loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimiseks eraldatud, kuid senini kasutamata raha – seda on umbes 13,9 miljardit dollarit. Aga demokraadid võivad sellises olukorras õigust otsida kohtust.

Erakorralise seisukorra võimalik kehtestamine on tekitanud üksmeelset viha demokraatide hulgas, kuid lahkhelisid ka vabariiklaste endi leeris. Kui näiteks senaator Lindsey Graham soovitas presidendil viivitamatult seisukord välja kuulutada ja müüri ehitamisega algust teha, siis senaator Chuck Grassley leidis, et see võib saada halvaks pretsedendiks. 

Lõbusamaid kilde piirimüürindusest

Trump on meenutanud ekspresidenti Barack Obamat, kelle maja ümber ehitati – riigipea perekonna turvalisuse kaitseks – umbes kolme meetri kõrgune tara. „President Obama ja tema abikaasa püstitasid oma Columbia ringkonnas asuva villa ümber kümne jala kõrguse müüri,“ rääkis Trump. „Ma olen nõus, et seda oli nende julgeoleku pärast vaja teha. Ameerika Ühendriikidel on vaja teha sedasama, kuid tunduvalt suuremates mastaapides!“

Trump on ka teatanud, et müür Mehhiko piirile tuleb imeilus. Presidendi sõnutsi ei soovi demokraadid rajada betoonmüüri, kuid „me ei ehitagi betoonmüüri, vaid kunstiliselt kujundatud konstruktsiooni teraskilpidest, mille vahelt avaneb suurepärane vaade“. Trump on ka öelnud, et terassein Mehhiko piiril on tugevam betoonmüürist ja ei riiva ka nii palju silma. Aga Ameerika Raua- ja Teraseinstituudi (AISI) hinnangul võib täielikult terasseina valmistamiseks kuluda kolm miljonit tonni terast.

2017. aastal tutvustati Trumpile kaheksat müüri prototüüpi, millest oli vaja välja valida üks. Juba tollal rääkisid sisejulgeolekuministeeriumi spetsialistid presidendile, et kõik mudelid on kergesti rünnatavad ja purustatavad. Eelmise aasta märtsis osales Trump isiklikult müürimudelite katsetamisel ja aasta lõpus teatas, et terassein on betoonmüürist etem. Nüüdseks on teada, et sõjaväelased ja piirivalvurid katsetasid Mehhiko-müüri terasmudelit ning püüdsid seda kahjustada ja purustada kõige tavalisemate käepäraste tööriistadega – selgus, et terasseina võib tükkideks saagida tavalise ketassaega.

Trumpi müüriidee tõttu on ka teised inimesed saanud mõtteid oma tegevuseks. Näiteks eelmise aasta lõpus tulid USA netipoes Keep and Bear müügile esimesed koopiad Trumpi Mehhiko-müürist. 29,95 dollarit maksev mäng koosneb 101 telliskivist ning USA presidendi figuurist (sinises tööülikonnas ja punases kiivris). Logoks on MAGA, mis on koostatud Trumpi peamise loosungi esitähtedest. Mängumüüri konstruktor „Build the Wall“ on valmistatud spetsiaalselt Trumpi pooldajate lastele.

Aga Mehhiko kavandab samuti turvamüüri ehitamist, kuid mitte vastu Ameerika Ühendriike. Uus president Andrés Manuel López Obrador on seisukohal, et riigi lõunaossa oleks vaja rajada Trumpi müüri sarnane ehitis, mis on vajalik lõuna poolt tulevate migrandivooride ja uimastilaadungite peatamiseks. Seega on näha, et kuigi Mehhiko on ägedalt protesteerinud müüri rajamise vastu USA–Mehhiko riigipiirile, plaanib ta ise teha sedasama. Ja muuseas täpselt samadel põhjustel, mille on välja käinud Trump.

Teatavaks on saanud, et juba 60 aastat tagasi tahtis keegi Trump hakata ehitama müüri. Ameeriklased on kaevanud välja vana teleseriaali „Trackdown“, mille 71 osa olid eetris aastatel 1957–1959. Üks selle filmi episoodidest pakub praeguses olukorras suuremat huvi. Tegu on 1958. aastal demonstreeritud 30. osaga „Maailmalõpp“ (The End of the World), milles isehakanud selgeltnägija Walter Trump (näitleja Lawrence Dobkin) lubab peatselt saabuva katastroofi eest kõik linnaelanikud ära päästa. Tema lahenduseks oli ehitada asula ümber maagilisest metallist müür, mis tõrjuks meteoriite ja hoiaks kõiki inimesi elus. Kuna linlased hakkasid Trumpi uskuma, siis soovis ta igaühelt saada 50 dollarit müüri ehitamiseks. Ainsana kahtles mehe jutus kohalik korravalvur Hoby Gilman (näitleja Robert Culp). Varsti puhkes linnas korralagedus, kuid episoodi lõpus vahistab Gilman Trumpi pettuse ja varguse eest.

Mida on müüri ehitamiseks USA riigipiirile senini tehtud?

1993 – suurendati patrulle USA–Mehhiko riigipiiril (kogupikkus 3145 km) El Paso linna piirkonnas ja parandati 16 kilomeetri pikkune eraldustara, mida immigrandid olid püüdnud purustada.

1994 – San Diego linna ümbrusesse ehitati umbes 10 km pikkune tara, mistõttu vähenes järgnevatel aastatel piiririkkujate kinninabimine ca 75%. 1998. aastal pikendati tara kogu California osariigile.

1994 – Tucsoni linnast lõuna poole tugevdati piirivalve tehnilist varustatust, tugevdati piirimüüre Nogalese linna kandis ja alustati müüri ehitamist Douglase linna ümbruses.

2006 – president George Bush kirjutas alla määrusele 6061 turvamüüri kohta (Secure Fence Act), mis nägi ette uute eraldustarade ehitamist umbes 1100 kilomeetrile.

2009 – müüri kogupikkuseks saavutati veidi üle 930 km.

2010 – Bushi müüriprojekt viidi enam-vähem lõpule: müür oli olemas San Diegost (California) Yumanini (Arizona) ja veidi enamgi.

2016 – valimiskampaania ajal teatas Donald Trump müüri ehitamise vajalikkusest.

2017 – president Trump allkirjastas määruse 13767, mille kohaselt ehitatakse müür kogu USA–Mehhiko piirile.