Ega polegi midagi imestada. Kunagi varem pole maamees oma lambaid , veiseid hoidnud talvel väljas. Ega hunt loll pole, et läheb kitsejärel jooksma kui aedikust saab vasika või lamba. Meil hulgub üksik hunt juba neljandat talve ümber maja, koerad on lahti ja loomad on laudas kinni , asi on kontrolliall.
ei ole tõepoolest metsas kohanud,küll aga ca.10 korda karu ja mõned korrad ilvest.Enda olemuse tabasid aga täpselt ära-sa oledki lammas,kes ilmselt elab linnas!
Jah, meie kartelliparteidel on töö tegemata ja Brüsseli suunised metsaelanike keskel selgitamata. " Koer ei murra hunti ja kass ei murra ilvest. Jänes feministid küll õunakoort närivad aga karusnahkseks mütsiks saadavad kopraonu. Rebase-kähriku pered ei korralda värviküllaseid rongkäike ja vaatavad siiani linnmäe otsa viltu. Natside mõju on metsas kohutav ja kremlitrollidele viljakas kasvulava.
maksti hundi laskmise eest preemiat ja see mõni üksik hunt, kes Eestis elas, teadis, et inimene on surm, tuleb eemale hoida. Karjamurdjad lasti maha. Nüüd on vastupidi.
ja meie omad pageksid metsa aga metsa polegi enam, kuhu pakku minna. Ja kui on, siis on mets huntidele, mitte inimestele. Inimene ja hunt on looduses konkurendid. Linnavurled oma ülbuses mõtlevad, et inimene on ressursi jagaja aga hunt on alati valvel. Aga selle kirjeldusega seoses tuleb meelde piiblist egiptuse konnade ja rohutirtsude nuhtlus, mille Jumal saatis, kui vaarao ei lubanud Moosesel Jumala rahvast ära viia. teises Moosese raamatus. Väga ebamugav on pikemat kommentaari kirjutada ja ei mahu ka. Riigi nimesid ei luba
vahepeal ei olnud. Ei olnud, sest igasugused tippkiskjad, kes inimest ohustasid, korjati inimese ümbrusest ära. Tiigrid, hundid, lõvid. Aga siis otsustas eurooplane, et mis jama, oleme esivanematest targemad ja paneme need elajad uuesti kasvama.
Palju siis XIX saj, eriti algupoolel siis talupoegadel püsse üldse oligi? Jaht oli ikka mõisnikke hobi. Pluss mõisa jäägrid ning metsavahid. Talupojale oli mõisniku metsas küttimine salaküttimine. Samuti riigi ehk kroonumetsas.
Aga see on tõsi, et nii XIX saj. ning ka EW taluperemees pidas oma kariloomi ikka laudas. Suvel käidi vahel öösiti (palavaga, kui looma leitsakus rohtu ei söönud) karjatamas ehk õitsil. Aga siis mitte karjapoisikese vaid noorte meeste valve all. Talvel olid loomad üldse lautades kinni.
Praegu on aga moes suurtalud, hiigelkarjad ja kasumile orienteerunud vabapidamine.
Ega siis inimene või metsast süüa tuua, mis majandusest nii saab. Metsasaadused tuleb ikka poest osta, et kaupmees, maaletooja ja euroliidu tootja või kokkuostja kasu saaks.
tellid ekspertiisi, et kes murdis. Siis teatad kuhu vaja, et looma laip ära korjamiseks paigutatud, tarvis ära utiliseerida. Kui nädalavahetus ka veel, siis kauem.
Miks hunt peaks mingit kõhna metskitse piirama ja taga ajama kui hea toidu peal paksud lambad, veised ja koerad on niisama võtta. Ega hunt loll pole, et ilmaasjata vaeva näeb kui vaevata läbi saab. Hunt on äärmiselt intelligentne loom.
eelmise sajandi keskel viisin need hundid Siberis koduõuedelt lapsi ja metsateelt noori täiskasvanuid ära, sest külainimestel relvi, millega ennast suureks läinud hundikarjade vastu kaitsta, ei olnud enam. Ja et jahimehi ei olnud ka eriti sõja ajal, hundid ei teadnudki, et inimesi tuleb karta, mitte süüa.
Lihtsalt veganite naiivne ning l0ll jutt, mida nad teistele pealetükkivalt ning ülima tarkusena serveerivad, ajab mõnel loogiliselt mõtleval inimesel hinge täis.
hahahaa, lihasööjate kolmas põlvkond...jah, siiani on maailmas vaid kaks põlvkonda inimesi elanud, kuule, oled ehe näide, mis liha mittesöömine endaga kaasa võib tuua, aju kärbub.
Taevas avita. Hundil hundi seadused, loodus nõuab oma. Maaelu pole kõigi jaoks. Kolige linna tagasi kui looduses hakkama ei saa ja oma loomi kaitsta ei suuda.
Mis siin vahvat on, seadus on selline ja kui seda ei täida, on Vet amet kurjaga kohal...Kõik laibad tuleb Väike Maarjasse saata...Ja seda kutsutakse utiliseerimiseks, mitte kremeerimiseks...
Miks selline viha veganite vastu? Kas liha õgimine muudab tigedaks? Liha vähem söömine või üldse mitte söömine on igati tervitatav. Arvestades lihas olevaid hormoone ja antibiootikumide jääke õnneks lihasööjate kolmas põlvkond saab olema steriilne. Aga see on teie enda valik!
On huvitav lugeda O. W. Masingi „Marahva Kalendrist“ a. 1826 kirjutist „Kui palju hunt ühhe aastaga Ria kubbermangus ärrasönud.“
Ametlikkude andmete järgi, mis kindralkuberner markii Paulucci käsul kogutud, olla hundid Riia kubermangus 1. mardikuu päeval 1822.a. kuni 1. mardikuu päevani (1823) ärasöönud:
1841 hobust, 1243 sälgu ja varssa,
1807 vanalojust, 733 mullikat ja vasikat,
15 182 lammast, 726 talle,
2545 kitse, 182 k.talle,
4190 vanasiga, 312 kesikut,
673 ani, 703 koera
Summa 30 138 kodulooma wäärtusega 365.000 rbl.
Loen, loen ja ise mõylen, et hindil pole mingi probleem ju 2m üle hüpata, ka 3 poleks takistuseks ja siis see naine ütleb, et 1,2 m aed ja tema ei saa aru kuidas hunt üle sai. Maa inimesed võiks veidigi liimi tunda.
Kummaline,et maal elav "perenaine" ei tea,et hunt on suuteline ka hüppama. Ja ka üle aia. See ei olnud multifilm ilmselt. See oligi talle üllatus. Kuradist tola eit.
hundinahast kasukat tahaks / 18. jaanuar 2019 19:12
või on hundinahk lambanahaga võrreldes nii kole et ei kõlba kanda? üks on kindel et loomanahk on asendamatu meie kliimas , tänu millele ka meie esiisad emad suutsid siinses kliimas ellu jääda
Auväärt eremiidile. See sinu h a.l a metsloomae asupaikade äravõtmisest on kõik enneaegne! Alles mõne nädala eest oli siinsamas lehes lugeda mingist välja töötatavast europrojektist, et kuhu ning kui palju annaks veel p a g u l asi ära paigutada. Meie 45 tuhandele ruutkilomeetrile pidavat euronormide järgi mahtuma lahedalt elama 9 miljonit inimest. Aga meid endid on vaid kusagil 1,3-1,4 miljonit. Vaat kui tuleb siia veel nii 7,5 miljonit, siis pole metsloomadel enam üldse paika. Kõik metsad tsellulooskombinaati ja paneelelamud asemele!
See kõik on alles kökimöki! Alles mõne nädala eest oli siinsamas lehes lugeda mingist välja töötatavast europtojektist, et kuhu ning kui palju annaks veel pagulasi ära paigutada. Meie 45 tuhandele ruutkilomeetrile pidavat euronormide järgi mahtuma lahedalt 9 miljonit inimest. Aga meid endid on vaid kusagil 1,3-1,4 miljonit. Vaat kui saadtakse siia veel nii 7,5 miljonit, siis pole metsloomadel enam üldse asu ega paika. Kõik metsa maha ja paneelelamud asemele!
Koer suudab näiteks märksa kõrgemastki. Ja hunt on enamasti märksa suurem ja sportlikum, sitkem ja tugevam kui rasvuvad hoovikoerad. Seega suudaks küll. Iseasi, kas ta seda ka tahab. Hüppel on ka ebaõnnestumise ja vigastuste saamise oht (vigastus tähendab aga sageli hukkumist). Hunt on lihtsalt ratsionaalne ja väga arukas kiskja kes asjatult ei riski. Aga kui ikka nälg näpistab ja muud võimalust pole, siis ei pea teda ka 1 meetrist märksa kõrgemgi tara.
Need kaasaja noored, keda on autoga koolitreppi viidud ja koju toodud või kes linnades-asulates mööda tehnikaga lahti aetud ja liivatatud kõńniteid mõnisada meetrit kooli ning tagasi jalutanud, need praegu muidugi ei mõista olusid, mis oli maaperedes maakohtades 50-60 aasta eest. Eriti üksiktaludes.
Ja millest peaks hundi pieteeditunne inimese vastu olema, kuid kõht väga tühi on? Kui muud pole, siis võtab inimesigi. Seda on vanadel aegadel olnud. Hundirünnakuid oli XX sajandilgi, kuigi puretud pääsesid siiski eluga. Aga mõne sajandi eest, kui talumeestel tulirelvi veel polnud, oli huntide arv suur ja ńendest aegadest oli ka inimese murdmise ja söömise juhtumeid.
Miks peakski ratsionaalne kiskja tegema kitsega lootusetut võidujooksu, mis enamasti lõpeb saagist ilma jäämisegi (kui just lumi hundile abimeheks pole), kui samas on rumalad ja rammusad koduloomad käpaulatuses?
pererahvale ,kaastundlik meeleolu, ei ole vajadust metsade keskel elada ,,kui nüüd irooniline võib olla, siis,soovitusi on nii mõndagi Teie hunt sööb kõik koerad ära
Kui oleks Brüsseli euroturrakate esialgne tahtmine läbi läinud, siis oleks hundijaht meil täielikult keelustatud onud, sest Lääne-Euroopas on hunt kohati täiesti väljasurnud, kohati hävimisohus liik, seega range looduskaitse all. Aga Euroliidus peavad ju ühtsed seadused ning reeglid olema! Hädavaevu suutsime põm.mpeadele selgeks teha, et meil on olukord sootuks teistsugune kui neil. Oleks see täielik jahikeeld läbi läinud, oleks huntide arv juba tuhandetes ja lisaks hoovkoertele viisid hallivatimehed ära ka väikeseid lapsi, nagu oli veel mõne sajandi eest. Kambakesi aga täiskasvanuidki.
kiirusega hunt kitse kinni ei püüa - jookseb eest ära. Hea võimalus on vaid kevadepoole, kui lumele tõmbub kõva jäine koorik, mis hundi käppa kannab, kuid millest kitse sõrg aga läbi vajub. Siis on eelis hundi poolel. Muidu võib hunt püüda vaid väikest tallekest või puruhaiget looma. Võimalik on püüda ka karjaga, teatejooksu sarnaselt, kuid see eeldab arvukat hundikarja ning head arukat koostööd. Ja muidugi ka vedamist.
Seni elatusid meie hundid põhiliselt metssigadest, aga need on nüüd tänu aafrika seakatkule peaaegu hävitatud. Seega pöörab ratsionaalne kiskja nüüd pilgu koduloomadele.
Kus on meie veganid . Neil on tööpõld lai.,Kui kahjulik on liha söömine tuleb huntidele selgitada ja neid asjaga kurssi viia.Saab ka taimse toiduga hakkama . Põldudel on heina ja silopalle küll.Veganitele üleskutse ,hakake tööle.
Ega siin vahet enam polegi, kes keda murrab. Hunt ju vist valiti meie rahvusloomaks ja ta tuleb koduõuele loomi murdma nagu inimesedki , kes ka teevad palju pahandust ja kui veelsiia tuleb igasugust rahvust juurde, siis nii on.
Mõned kümned aastad tagasi hoidis peremees oma loomad ikka laudas ja kaitse all, ei hoitud väljas nagu nüüd ja metsloomi kütiti jõudsasti, nad ei trüginud kodude juurde koeri ja lambaid murdma. Nüüd aga suuresti moodsad ärimehed arvavad, et loomade eest pole vaja muretseda, puha lagedal , hundile söödetakse liha ette, vaid murdmise vaev.
Süüdi on looduskaitsjad ja eu ametnikud, kes pole suutnud huntidele selgeks teha ,et liha tohib süüa ainult 22 grammi päevas ,nagu "teadlased" kindlaks tegid eelmises jutukeses ,muidu tuleb maailma lõpp.
on oma hundihirmus päris ära pööranud!Kui hunt murrab kusagil mõne koera või teise kodulooma,hakkab kohe pihta see hala kui ohtlik meil siin ikkagi elada on.Hundid murravad seda,mida nad lihtsamini kätte saavad ja kui selleks on koer,siis läheb see loosi.Seda ei ole küll ilmselt karta,et järgmisena satub ohvriks mõni inimene aga lihtsameelsetele inimestele meeldib nõnda mõelda.Oma väidete kinnituseks räägitakse mõni lugu,kuidas hundid peale sõda terve perekonna maha murdsid või midagi selles laadis.
JUHAN. Jätkan, kuna kommentaari maht oli piiratud/ 18. jaanuar 2019 17:32
Oht oli ka inimestele. Linnas algas kool kell 8. buss läks kell 7. Meie vennaga pidime 6.30 kodust välja minema, eriti kui te oli tuisanud. Ikkagi on 1,5 km. Täitsa pime ka veel. Teerada oli küll tähistatud tikkudega, mullel küljes punased riideribad (punane riie pidavat nagu hunti peletama, nii vähemalt tookord arvati. Piirati ju ka hundijahtidel ala punast lipukestega) Vahel olid meil toeks ka tublid kepid. Bussipeatuses sai lumme torgatud. Õhtul tagasi tulles see taas koju tagasi viidud. Andis veidigi kindlust. Taskulambid olid ka. Kuigi nüüd tundub - reaalset abi neist vaevu oleks olnud.
Vaid naiivne inimene usub, et 1,2 meetrine tara hunti kinni peab. Ma pole kindel, kas piisaks isegi 1,5 meetrilisest võrkaiastki. Huntidel on üsna hea hüppevõime. Soovitaksin mõnevõrra kõrgemat. Arvan, et 1,8 meetrilisest või kõrgemast võiks juba kasu olla.
55-60 aasta eest oli meil hunte väga palju. Ka meie maakodus oli hommikuti tihti hundijälgi õue peal ja koeri tuli öösi sageli toas või esikus hoida. Ühe nad kord viisidki ära. Teine, suur suutis kuudis varjudes ja kuudiaval vastu puredes end tookord ära kaitsta.
hundid on lihtsalt lihasööjad, samamoodi kui inimesed, verehimu on meilgi samasugune ss, ja ise me pressime ennast koguaeg peale nende elukeskonda pidevalt hävitades, mis neil yle jääb, nagu meie ei tungiks nende koju ja ei tapaks neid lakkamatult
üle aia tuleb ikka koer, hundil on küll füüsiline hüppevõime, kuid tugev alalhoiuinstinkt ei luba riskida. Aia alt - see oleks hundile omasem. Ja kuigi metssigu on vähem, siis hundile on vabas looduses veel süüa küll. Nii et selles karjaga üle aia hüppamises on kahtlusi, kas asi on olnud just nii nagu kirjeldatud.
Absoluutselt põllumajanduskauge inimesena - mitu päeva see "utiliseerimine" aega võtab tavaliselt? Hetkel tundub see veise "tühjaks söömine" pigem teenena - ei pidanud seda korjust enam kuhugi viima (kui maha murdmise kahju mitte arvestada muidugi).