Maha murtud koera perenaine: ma poleks elu sees arvanud, et hunt üle aia hüppab ja niimoodi tuleb. Kohutav! Košmaar! (123)

Tuleks suurem osa eestis elavaid hunte kinni püüda ja Prüsseli lähedases metsas lahti lasta.

Tuleks suurem osa eestis elavaid hunte kinni püüda ja Prüsseli lähedases metsas lahti lasta.

Jaanike, oled väga arukas mees, hea, et jagad tarkust ka teistele.

Ega polegi midagi imestada. Kunagi varem pole maamees oma lambaid , veiseid hoidnud talvel väljas. Ega hunt loll pole, et läheb kitsejärel jooksma kui aedikust saab vasika või lamba. Meil hulgub üksik hunt juba neljandat talve ümber maja, koerad on lahti ja loomad on laudas kinni , asi on kontrolliall.

Uudised katkust on kahe silma vahele jäänud vist. Sellised kommentaarid võiks kirjutamata jätta kui tuhkagi ei tea.

krõbista hästi

Politseikoer hüppab üle 2meetrise aia õppuse ajal,hunt näljaga 3meetrit.

teet

koerakesest väga kahju,nad on sageli truumad,paremad jne, kui inimesed ja hundid

juba vanal oli statistika....rotid viisid ära 100002777 kapsarauda

Tule mulle külla, mul on krokodill kapi alla!

hundu praktiliselt kyceb sellest üle

A sa mine ees ära kui sa tagasi tuled küll ma siis ostan PS (ihihihih suusaraha jäi alles)

Asjalik

kas ma talle tohin kaa seda anda

Jah, meie kartelliparteidel on töö tegemata ja Brüsseli suunised metsaelanike keskel selgitamata. " Koer ei murra hunti ja kass ei murra ilvest. Jänes feministid küll õunakoort närivad aga karusnahkseks mütsiks saadavad kopraonu. Rebase-kähriku pered ei korralda värviküllaseid rongkäike ja vaatavad siiani linnmäe otsa viltu. Natside mõju on metsas kohutav ja kremlitrollidele viljakas kasvulava.

Aedikus kükitades pole neist selles osas küll väga kasu. Hundile muidugi hea saak, plehku ei saa panna.

nu "hanguga hundi surnuks" loos oli väga haige hunt,iga ribi oli lugeda ja vaeseke lihtsalt tuli kergemale saagile aeda sisse. Mul oli tast nii kahju.

maksti hundi laskmise eest preemiat ja see mõni üksik hunt, kes Eestis elas, teadis, et inimene on surm, tuleb eemale hoida. Karjamurdjad lasti maha. Nüüd on vastupidi.

ja meie omad pageksid metsa aga metsa polegi enam, kuhu pakku minna. Ja kui on, siis on mets huntidele, mitte inimestele. Inimene ja hunt on looduses konkurendid. Linnavurled oma ülbuses mõtlevad, et inimene on ressursi jagaja aga hunt on alati valvel. Aga selle kirjeldusega seoses tuleb meelde piiblist egiptuse konnade ja rohutirtsude nuhtlus, mille Jumal saatis, kui vaarao ei lubanud Moosesel Jumala rahvast ära viia. teises Moosese raamatus. Väga ebamugav on pikemat kommentaari kirjutada ja ei mahu ka. Riigi nimesid ei luba

vahepeal ei olnud. Ei olnud, sest igasugused tippkiskjad, kes inimest ohustasid, korjati inimese ümbrusest ära. Tiigrid, hundid, lõvid. Aga siis otsustas eurooplane, et mis jama, oleme esivanematest targemad ja paneme need elajad uuesti kasvama.

Palju siis XIX saj, eriti algupoolel siis talupoegadel püsse üldse oligi? Jaht oli ikka mõisnikke hobi. Pluss mõisa jäägrid ning metsavahid. Talupojale oli mõisniku metsas küttimine salaküttimine. Samuti riigi ehk kroonumetsas. Aga see on tõsi, et nii XIX saj. ning ka EW taluperemees pidas oma kariloomi ikka laudas. Suvel käidi vahel öösiti (palavaga, kui looma leitsakus rohtu ei söönud) karjatamas ehk õitsil. Aga siis mitte karjapoisikese vaid noorte meeste valve all. Talvel olid loomad üldse lautades kinni. Praegu on aga moes suurtalud, hiigelkarjad ja kasumile orienteerunud vabapidamine.

Ega siis inimene või metsast süüa tuua, mis majandusest nii saab. Metsasaadused tuleb ikka poest osta, et kaupmees, maaletooja ja euroliidu tootja või kokkuostja kasu saaks.

tellid ekspertiisi, et kes murdis. Siis teatad kuhu vaja, et looma laip ära korjamiseks paigutatud, tarvis ära utiliseerida. Kui nädalavahetus ka veel, siis kauem.

Miks hunt peaks mingit kõhna metskitse piirama ja taga ajama kui hea toidu peal paksud lambad, veised ja koerad on niisama võtta. Ega hunt loll pole, et ilmaasjata vaeva näeb kui vaevata läbi saab. Hunt on äärmiselt intelligentne loom.

Meil on Jeesti 200.

Pea meeles et toit kasvab talus, linnakividel ainult lumehelbekesd.

nad tahavad maaelu täielikult lõpetada.

Tehke metsa huntidele McDonald's, saavad kõhu täis.

Koerad on õues, et rebased ja muud pisemad ja painduvamad kanasööjad majast eemal hoida. Asja pärast on väljas.

eelmise sajandi keskel viisin need hundid Siberis koduõuedelt lapsi ja metsateelt noori täiskasvanuid ära, sest külainimestel relvi, millega ennast suureks läinud hundikarjade vastu kaitsta, ei olnud enam. Ja et jahimehi ei olnud ka eriti sõja ajal, hundid ei teadnudki, et inimesi tuleb karta, mitte süüa.

Kui läheks õige Raplamaale suusatama? Ei julge? Aga kellele on kasulik, et inimesed enam metsa minna ei julge, sest asi on täitsa käest ära lastud?

Lihtsalt veganite naiivne ning l0ll jutt, mida nad teistele pealetükkivalt ning ülima tarkusena serveerivad, ajab mõnel loogiliselt mõtleval inimesel hinge täis.

Metsalangetajate- ja mahaparseldajate armeed tuleks hoopis kahandada.

Metsalangetajate- ja mahaparseldajate armeed tuleks hoopis kahandada.

Metsalangetajate- ja mahaparseldajate armeed tuleks hoopis kahandada.

Metsalangetajate- ja mahaparseldajate armeed tuleks hoopis kahandada.

Metsalangetajate- ja mahaparseldajate armeed tuleks hoopis kahandada.

hahahaa, lihasööjate kolmas põlvkond...jah, siiani on maailmas vaid kaks põlvkonda inimesi elanud, kuule, oled ehe näide, mis liha mittesöömine endaga kaasa võib tuua, aju kärbub.

Taevas avita. Hundil hundi seadused, loodus nõuab oma. Maaelu pole kõigi jaoks. Kolige linna tagasi kui looduses hakkama ei saa ja oma loomi kaitsta ei suuda.

Mis siin vahvat on, seadus on selline ja kui seda ei täida, on Vet amet kurjaga kohal...Kõik laibad tuleb Väike Maarjasse saata...Ja seda kutsutakse utiliseerimiseks, mitte kremeerimiseks...

Miks selline viha veganite vastu? Kas liha õgimine muudab tigedaks? Liha vähem söömine või üldse mitte söömine on igati tervitatav. Arvestades lihas olevaid hormoone ja antibiootikumide jääke õnneks lihasööjate kolmas põlvkond saab olema steriilne. Aga see on teie enda valik!

On huvitav lugeda O. W. Masingi „Marahva Kalendrist“ a. 1826 kirjutist „Kui palju hunt ühhe aastaga Ria kubbermangus ärrasönud.“ Ametlikkude andmete järgi, mis kindralkuberner markii Paulucci käsul kogutud, olla hundid Riia kubermangus 1. mardikuu päeval 1822.a. kuni 1. mardikuu päevani (1823) ärasöönud: 1841 hobust, 1243 sälgu ja varssa, 1807 vanalojust, 733 mullikat ja vasikat, 15 182 lammast, 726 talle, 2545 kitse, 182 k.talle, 4190 vanasiga, 312 kesikut, 673 ani, 703 koera Summa 30 138 kodulooma wäärtusega 365.000 rbl.

Loen, loen ja ise mõylen, et hindil pole mingi probleem ju 2m üle hüpata, ka 3 poleks takistuseks ja siis see naine ütleb, et 1,2 m aed ja tema ei saa aru kuidas hunt üle sai. Maa inimesed võiks veidigi liimi tunda.

Kummaline,et maal elav "perenaine" ei tea,et hunt on suuteline ka hüppama. Ja ka üle aia. See ei olnud multifilm ilmselt. See oligi talle üllatus. Kuradist tola eit.

Süüdistame teid isiklikult, kui vaja süüdistada.

hunt on raiskava elustiiliga, murdmine on tema mäng ja harrastus

või on hundinahk lambanahaga võrreldes nii kole et ei kõlba kanda? üks on kindel et loomanahk on asendamatu meie kliimas , tänu millele ka meie esiisad emad suutsid siinses kliimas ellu jääda

Auväärt eremiidile. See sinu h a.l a metsloomae asupaikade äravõtmisest on kõik enneaegne! Alles mõne nädala eest oli siinsamas lehes lugeda mingist välja töötatavast europrojektist, et kuhu ning kui palju annaks veel p a g u l asi ära paigutada. Meie 45 tuhandele ruutkilomeetrile pidavat euronormide järgi mahtuma lahedalt elama 9 miljonit inimest. Aga meid endid on vaid kusagil 1,3-1,4 miljonit. Vaat kui tuleb siia veel nii 7,5 miljonit, siis pole metsloomadel enam üldse paika. Kõik metsad tsellulooskombinaati ja paneelelamud asemele!

Ja maksad eurotrahve!

Palun jätke siis ometi huntidele nende kodu, m e t s !

EVEELKOD tänan HELEROHELISE........................................aTTÄHHHKOMMENTAAR ON LIStud

See kõik on alles kökimöki! Alles mõne nädala eest oli siinsamas lehes lugeda mingist välja töötatavast europtojektist, et kuhu ning kui palju annaks veel pagulasi ära paigutada. Meie 45 tuhandele ruutkilomeetrile pidavat euronormide järgi mahtuma lahedalt 9 miljonit inimest. Aga meid endid on vaid kusagil 1,3-1,4 miljonit. Vaat kui saadtakse siia veel nii 7,5 miljonit, siis pole metsloomadel enam üldse asu ega paika. Kõik metsa maha ja paneelelamud asemele!

Koer suudab näiteks märksa kõrgemastki. Ja hunt on enamasti märksa suurem ja sportlikum, sitkem ja tugevam kui rasvuvad hoovikoerad. Seega suudaks küll. Iseasi, kas ta seda ka tahab. Hüppel on ka ebaõnnestumise ja vigastuste saamise oht (vigastus tähendab aga sageli hukkumist). Hunt on lihtsalt ratsionaalne ja väga arukas kiskja kes asjatult ei riski. Aga kui ikka nälg näpistab ja muud võimalust pole, siis ei pea teda ka 1 meetrist märksa kõrgemgi tara.

Need kaasaja noored, keda on autoga koolitreppi viidud ja koju toodud või kes linnades-asulates mööda tehnikaga lahti aetud ja liivatatud kõńniteid mõnisada meetrit kooli ning tagasi jalutanud, need praegu muidugi ei mõista olusid, mis oli maaperedes maakohtades 50-60 aasta eest. Eriti üksiktaludes.

Miks need väiksed koerakesed öösel üldse õues on? Koer, sõbrake, võiks ikka pererahvaga koos toas olla.

Ja millest peaks hundi pieteeditunne inimese vastu olema, kuid kõht väga tühi on? Kui muud pole, siis võtab inimesigi. Seda on vanadel aegadel olnud. Hundirünnakuid oli XX sajandilgi, kuigi puretud pääsesid siiski eluga. Aga mõne sajandi eest, kui talumeestel tulirelvi veel polnud, oli huntide arv suur ja ńendest aegadest oli ka inimese murdmise ja söömise juhtumeid. Miks peakski ratsionaalne kiskja tegema kitsega lootusetut võidujooksu, mis enamasti lõpeb saagist ilma jäämisegi (kui just lumi hundile abimeheks pole), kui samas on rumalad ja rammusad koduloomad käpaulatuses?

pererahvale ,kaastundlik meeleolu, ei ole vajadust metsade keskel elada ,,kui nüüd irooniline võib olla, siis,soovitusi on nii mõndagi Teie hunt sööb kõik koerad ära

meil siin mutt paar aastat tagasi lõi hanguga hundi surnuks ja palju ei puudunud, et oleks pidanud keskkonnakahju kinni maksma.

Kui oleks Brüsseli euroturrakate esialgne tahtmine läbi läinud, siis oleks hundijaht meil täielikult keelustatud onud, sest Lääne-Euroopas on hunt kohati täiesti väljasurnud, kohati hävimisohus liik, seega range looduskaitse all. Aga Euroliidus peavad ju ühtsed seadused ning reeglid olema! Hädavaevu suutsime põm.mpeadele selgeks teha, et meil on olukord sootuks teistsugune kui neil. Oleks see täielik jahikeeld läbi läinud, oleks huntide arv juba tuhandetes ja lisaks hoovkoertele viisid hallivatimehed ära ka väikeseid lapsi, nagu oli veel mõne sajandi eest. Kambakesi aga täiskasvanuidki.

rohkem rotte ja hunte , hunt on nii tore , hammustab käeluu pooleks nagu makaroni

kiirusega hunt kitse kinni ei püüa - jookseb eest ära. Hea võimalus on vaid kevadepoole, kui lumele tõmbub kõva jäine koorik, mis hundi käppa kannab, kuid millest kitse sõrg aga läbi vajub. Siis on eelis hundi poolel. Muidu võib hunt püüda vaid väikest tallekest või puruhaiget looma. Võimalik on püüda ka karjaga, teatejooksu sarnaselt, kuid see eeldab arvukat hundikarja ning head arukat koostööd. Ja muidugi ka vedamist. Seni elatusid meie hundid põhiliselt metssigadest, aga need on nüüd tänu aafrika seakatkule peaaegu hävitatud. Seega pöörab ratsionaalne kiskja nüüd pilgu koduloomadele.

ei meenu vanasõna, klüll hunt tunti tunneb, ega siis sõber sõpra hätta ei jäta

kui hundid murravad inimesi, kas ütlesid sama? Ilmselt küll.

kõrisi, marisi, jalgasi, kõrvasi, mehesi, naisisi

mida?

Kus on meie veganid . Neil on tööpõld lai.,Kui kahjulik on liha söömine tuleb huntidele selgitada ja neid asjaga kurssi viia.Saab ka taimse toiduga hakkama . Põldudel on heina ja silopalle küll.Veganitele üleskutse ,hakake tööle.

ma pole ka näinud, et loomdel inimeste arusaamidest õppust ja kogemusi. iseäramis ajalehtede lugemisest INTELIGENTSEMAKS oleks omaks võtnus

taaskasutuse eesmärgil ümber töötlema.. mhmh

veise utiliseerimine.. inimese utiliseerimine

Meil pidi kitseuputus metsades olema ja on imelik, et hundid neid kätte ei saa. Plaanitakse lausa tuhandeid kitsi küttima hakata.

hunt ei hüppa meetrisest aiast kindlasti üle kui teda pole õpetatud...

Peebud

Mõned kümned aastad tagasi hoidis peremees oma loomad ikka laudas ja kaitse all, ei hoitud väljas nagu nüüd ja metsloomi kütiti jõudsasti, nad ei trüginud kodude juurde koeri ja lambaid murdma. Nüüd aga suuresti moodsad ärimehed arvavad, et loomade eest pole vaja muretseda, puha lagedal , hundile söödetakse liha ette, vaid murdmise vaev.

Isegi viie traadiga elektriaed.

siisolid metsad nüüd ärikate tasku täide.ja loomadel vaba valik nagu 101 närib maksumaksja kõrisi

on oma hundihirmus päris ära pööranud!Kui hunt murrab kusagil mõne koera või teise kodulooma,hakkab kohe pihta see hala kui ohtlik meil siin ikkagi elada on.Hundid murravad seda,mida nad lihtsamini kätte saavad ja kui selleks on koer,siis läheb see loosi.Seda ei ole küll ilmselt karta,et järgmisena satub ohvriks mõni inimene aga lihtsameelsetele inimestele meeldib nõnda mõelda.Oma väidete kinnituseks räägitakse mõni lugu,kuidas hundid peale sõda terve perekonna maha murdsid või midagi selles laadis.

sulle

Oht oli ka inimestele. Linnas algas kool kell 8. buss läks kell 7. Meie vennaga pidime 6.30 kodust välja minema, eriti kui te oli tuisanud. Ikkagi on 1,5 km. Täitsa pime ka veel. Teerada oli küll tähistatud tikkudega, mullel küljes punased riideribad (punane riie pidavat nagu hunti peletama, nii vähemalt tookord arvati. Piirati ju ka hundijahtidel ala punast lipukestega) Vahel olid meil toeks ka tublid kepid. Bussipeatuses sai lumme torgatud. Õhtul tagasi tulles see taas koju tagasi viidud. Andis veidigi kindlust. Taskulambid olid ka. Kuigi nüüd tundub - reaalset abi neist vaevu oleks olnud.

varsti enam metsa polegi, kuhugile peavad need hundid ju minema, ime ka et nad inimeste juurde ei tule.

Eelmisel talvel oli uudis. Abhaasias tahtis hunt vasikat murda. 86 aastane muti kustutas selle hundi eluküünla kirvega.

Vaid naiivne inimene usub, et 1,2 meetrine tara hunti kinni peab. Ma pole kindel, kas piisaks isegi 1,5 meetrilisest võrkaiastki. Huntidel on üsna hea hüppevõime. Soovitaksin mõnevõrra kõrgemat. Arvan, et 1,8 meetrilisest või kõrgemast võiks juba kasu olla. 55-60 aasta eest oli meil hunte väga palju. Ka meie maakodus oli hommikuti tihti hundijälgi õue peal ja koeri tuli öösi sageli toas või esikus hoida. Ühe nad kord viisidki ära. Teine, suur suutis kuudis varjudes ja kuudiaval vastu puredes end tookord ära kaitsta.

Ajupeetud rahvas teeb teraviljast kilet ja kasvatab hunte, ise närivad puulehti.

kahjuks enam pääsu pole tuleb siiski sinna minna

lööja oli lugupeetud ja Buratino lemmik terrorist.

Kas olid ikka hundid?

kahjuks enam pääsu pole tuleb siiski sinna minna

kahjuks enam pääsu pole tuleb siiski sinna minna

EinoH Tuletaevasappi

hunt muide metsas ei küti ka , lageda peal on saaklooma parem sisse piirata. aga no kes tahab võib ju hundikesele elu välja mõelda ka tulevikus

ja loogiline et ei hakka tema kitse taga ajama kui saab uimase veise lõhki rebida

Ilm läheb külmemaks ja hunt vajab ka rohkem toitu. Võimalik, et tulevad ka Siberi poolt siia poole külma eest ära.

ilmselt süüa vähe, ei susi muidu naljalt inimesele külla läheks.

Söid diisli ära. Riik jääb seisma.

Tuhandeid aastaid, on sedasi olnud, kui mitte rohkem!

Liha saadi eestlase kartulitest, nüüd tehakse hundinahka eestlase koertest.

Koheselt püssid palge ja susi maha lasta

Hundi nahk on hinnas euroopas,kas käib eeltöö?

Veiseid ei hoitagi talvel õues.Suvel söövad varesed vasikaid jne.Hoolitsege ikka oma loomade eest.

Kui selle koera omanik oleks Brüsselist siia matkama tulnud turist, siis ehk jõuaks see tegelik olukord kuskile kaugemale kui kohalikku ÕL-e

Absoluutselt põllumajanduskauge inimesena - mitu päeva see "utiliseerimine" aega võtab tavaliselt? Hetkel tundub see veise "tühjaks söömine" pigem teenena - ei pidanud seda korjust enam kuhugi viima (kui maha murdmise kahju mitte arvestada muidugi).

Tuleb kaevata loomakaitsjatele