Juhtkiri

Juhtkiri | Liigodavale välistööjõule tasub kaaluda piiranguid (4)

Ohtuleht.ee, 18. jaanuar 2019, 00:01
 
Kui eestlane läheb Soome tööle paremat palka saama, siis loodus tühja kohta ei salli ning temast Eestis tühjaks jäänud töökoht täidetakse sisserändajatega. Kusjuures muster kordub – kui eestlane läheb kõrgema elatustasemega riiki, siis Eestisse tulev välistööjõud pärineb meist tunduvalt kehvemal järjel maadest.

Viimasel ajal on nii mõnigi Eesti ettevõtja pidanud Ukrainast toodavat tööjõudu meie majanduse vaata et ainuvõimalikuks pääseteeks. Sisserändaja on vähenõudlik ja valmis rabama ka sellise palgaga, mille eest eestlane enam lillegi ei liigutaks. Selline olukord võib rahuldada küll Eesti tööandjaid ja ukraina töölist, kuid mitte Eesti tööjõudu. On selge, et kui ukrainlane on valmis tegema ületunde ja töötama puhkepäevadeta, siis nullib see ka Eesti töötajate palgatõusuvõimalused. Tagatipuks saadab usin ukraina töötaja teenitud raha koju pere ülalpidamiseks, mis on inimlikult küll mõistetav, kuid siin kulutamata jääv raha ei aita elavdada Eesti majandust.

Täitub ettevõtjate soovunelm ning palgatõus pidurdub, kuid see tekitab omakorda surve eestlaste väljarändamiseks, kui kodumaal pakutava palgaga pole võimalik tagada perele inimväärset äraelamist. Sellised probleemid ei kummita mitte üksnes ehitussektorit, vaid paljusid teisigi valdkondi põllumajandusest teeninduse ja arstideni välja.

Peale majandusliku poole on sellisel tööjõuvahetusel ka demograafiline külg. Eesti rahvaarv väheneb siit koos peredega lahkuvate eestlaste võrra; nende asemele tulevad ukrainlased võivad olla küll kohusetundlikud töötajad, kuid integreerudes siinsete venekeelsete hulka ning pannes oma lapsed vene kooli, suurendavad nad lõimumisprobleeme veelgi.

Erinevalt nõukaajast, kui massilist sisserännet sundis peale ja soodustas Moskva, oleme nüüd ise võõrkeelse tööjõu riiki meelitajaiks. Et enim loodavad sellest võita ettevõtjad, kelle kasu saab rehkendada puhtas rahas, siis tuleb neid kaasata ka sisserändega seotud probleemide lahendamisse, mitte jättes seda ainult ühiskonna kaela. Kas see oleks  näiteks võõrtööjõumaks või midagi muud, mis sunniks ettevõtjaid selle majandushoova abil kaaluma kohaliku tööjõu eelistamist, on arutelu teema.

4 KOMMENTAARI

j
Juhan 21. jaanuar 2019, 06:20
Eestiski töötab Soomlasi, meil on palju töökohti, kus palk kõrgem kui võõrsil. Pole aga neid, kellega neid kohti täita. Lapsed tegemata 25 a . tagasi....
(loe edasi)
p
paljud ukrainlased 18. jaanuar 2019, 12:21
palgatakse siia renditööjõu firmadest, sellele firmale tuleb rohkem maksta, kui kohalikule tööjõule, aga see sunnitud käik, kuna praegu gripihooaeg ja kohalikud haiguslehel, keegi peab ju töö ära tegema, kohalikud terved ei suuda kõigi eest töötada.
Loe kõiki (4)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee