ÜÜRNIK JA VÄLJATÕSTJA: Ants Päär (seljaga) korrutab prantslasele, et ei saa tema jutust aru ning teeb vaid oma tööd, milleks omanik on teda volitanud.       Foto: TV3 "Kuuuurija", kaader saatest
Juhan Haravee 16. jaanuar 2019 20:30
Kuigi eestlased on hingelt pigem omanikud ja enamik arvab tõsimeeli, et üürikorter ei saa olla tõeline kodu, valib üha suurem osa eluaseme otsijaist siiski võimaluse korter üürida. Üürisuhetesse astumine nõuab aga tõsist ettevalmistust. Muidu võib ka kõige pilvituma algusega läbikäimine päädida vägivalla või kohtuteega.     

Kuigi eestlased on hingelt pigem omanikud ja enamik arvab tõsimeeli, et üürikorter ei saa olla tõeline kodu, valib üha suurem osa eluaseme otsijaist siiski võimaluse korter üürida. Üürisuhetesse astumine nõuab aga tõsist ettevalmistust. Muidu võib ka kõige pilvituma algusega läbikäimine päädida vägivalla või kohtuteega.     

Alustagem veidi kaugemalt.

1931. aasta aprillis ilmus Tallinna ajalehes Sõnumed uudis „Üürnik ja allüürnik, korteriperemees sai peksa“. Uudise sisu on lühike, kuid annab värvika pildi kunagistest üürisuhetest Eesti vabariigis.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad