Eesti uudised

Negatiivsest iibest hoolimata kasvas Eesti rahvaarv mullu 4700 inimese võrra (11)

Toimetas Johanna-Kadri Kuusk, 16. jaanuar 2019, 09:23
 Mati Hiis
Statistikaameti andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal.

Negatiivse loomuliku iibe tõttu vähenes rahvaarv 1400 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu (Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 6090 võrra. Kokku kasvas Eesti rahvaarv 2018. aasta jooksul ligi 0,4%, vahendas statistikaameti kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmm.

Samal teemal

Eestis sündis 2018. aastal 14 270 last, mida on 500 lapse võrra rohkem kui aasta varem. Sündide arvu kasv olukorras, kus aktiivsest sünnituseast (20–44) on väljumas rohkem naisi kui sinna jõudvaid, tähendab sündimuskordajate tõusu.

Sündide puhul saab vaadata ka sündide arvu naise kohta. Kuna aktiivsema sünnitusea teises pooles on võrreldes esimese poolega rohkem naisi, siis on juba mõnda aega vähenenud esimeste laste sündide arv ja osatähtsus kogusündides.

Kolmandate ja enamate laste sünd on tähtis rahvastiku loomulikuks taastumiseks, kuid alates kolmandast lapsest on perede majanduslik tagasilangemine suurem kui esimese kahe puhul ning sellesse olukorda sattumise vältimiseks võivad mõned lapsed jääda sündimata.

Eesti sündimus on kogu taasiseseisvuse aja olnud taastetasemest tunduvalt madalam, kuid viimastel aastatel on riik sündimuse toetamiseks tõstnud tuntavalt kolme- ja enamalapseliste perede toetusi. See on aidanud kaasa kolmandate laste sünnile, sest võrreldes 2017. aastaga sündis möödunud aastal kolmandaid lapsi üle 500 võrra rohkem. See tähendab üle 20-protsendilist tõusu. Kõigist 2018. aasta sündidest oli kolmandaid lapsi viiendik.

2018. aastal suri 15 670 inimest. Surmade arv on püsinud viimastel aastatel 15200-15800 piires. Et Eesti inimeste eluiga pikeneb, siis kasvab ka vanemaealiste inimeste osatähtsus rahvastikus.

2018. aastal saabus Eestisse elama 13 030 inimest ja Eestist lahkus välismaale 6940 inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab Statistikaamet lisaks rahvastikuregistrile teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt püsielanike määramise reeglitele (residentsuse indeks). Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt nende inimeste tagasirände tõttu, mis ei kajastu rahvastikuregistris, kuna eelnev lahkumine ei olnud registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne sisserändest enam – võib eeldada, et Statistikaameti mais avaldatavates tulemustes on rändesaldo mõnevõrra väiksem.

Adobe Systems

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee