Eesti uudised

USA valitsuses on mitmendat nädalat tööseisak. Kas ka Eestis võib midagi sarnast juhtuda? (6)

Marvel Riik, Greete Kõrvits, 15. jaanuar 2019, 20:55
Passikontroll Baltimore-Washingtoni lennujaamas: kõige valusamalt tabas osaline tööseisak USA lennujaamade turvatöötajaid, kes peavad tööl käima hoolimata sellest, et palgapäev on teadmata kaugusesFoto: AFP/Scanpix
Enne jõule lõpetasid USA valitsusasutused osaliselt töö, kuna Kongress ei suutnud eelarves kokku leppida. See on halvanud rahavoolu riigiasutustesse, mistõttu napib inimesi ja kannatavad teenused. Kas midagi sellist võib ka Eestis juhtuda?

USA föderaalvalitsus on alates 22. detsembrist osaliselt seisakus, mis ähvardab muutuda ajaloo kõige pikemaks. Asja keskmes on president Donald Trumpi 5,7 miljardi dollariline valimislubadus: USA–Mehhiko piirimüür. Demokraadid pole nõustunud müüriprojektile sentigi eraldama. President ei taha jällegi näha müürirahata eelarvet. Seetõttu ei ole eelarvet lukku löödud ja see on halvanud osa USA riigiasutuste töö. Ligi 800 000 riigitöötajat, ennekõike piirivalvurid ja lennujaamade turvatöötajad, töötavad palgata. Tasu saavad nad tagantjärele, kui seisak lõpeb. Mõned inimesed on palgata puhkusel. Töötajad nurisevad, sest isegi kui palga saab kunagi kätte, vajavad arved-laenud-võlad maksmist ju ikka kindlal ajal, nüüd ja kohe. Rahvusparkide külastajad kurdavad, et kuna töötajaid pole, upuvad ilusad looduspaigad prügisse ning avalikud tualettruumid on puhastamata, hais matab hinge.

Samal teemal

Kas midagi sarnast võiks juhtuda Eestiski? Riigikogu rahanduskomisjoni liikme ja endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul ei võimalda meie seadusandlus sellist stsenaariumi. „Kui riigikogu ei võta riigieelarvet vastu aasta lõpuks, siis rahastatakse ameteid-ministeeriume kuude kaupa vastavalt eelmise aasta eelarvele,“ selgitas Sõerd. „Sellist olukorda, nagu on USAs, meil ei teki. Ministeeriumid saavad tööd jätkata, aga nad peavad kulusid optimeerima, sest saavad kulutada vaid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses vastavalt eelmise aasta riigieelarve kulule.“ Kui riigikogu ei suudaks mingil põhjusel võtta aasta lõpuks vastu riigieelarvet, motiveeriks seda teadmine, et olukorra lahendamiseks on aega kaks kuud. Kui selle aja sees midagi ei juhtuks, kuulutaks vabariigi president välja erakorralised valimised.

Omavalitsustasandil eelarve kokkuleppimiseks on aega kolm kuud. Kui selle ajaga ei jõuta eelarvet kokku leppida, loetakse volikogu tegutsemisvõimetuks ja seniste liikmete asemel tulevad asja arutama asendusliikmed. „Meil on olnud negatiivsed eelarved, isegi viimase majandussurutise ajal oli, aga ma ei mäleta, et oleks olnud aastaid, kus eelarve jäi vastu võtmata,“ lisas Sõerd.

Rahandusministeerium täpsustas Sõerdi väidet, tuues välja, et 2008. aastal võeti vastu üks ja 2009. aastal kaks negatiivset lisaeelarvet. „Toona tuli kulude kärpimiseks vähendada nii riigiteenistujate palku kui ka arvu. Näiteks rahandusministeeriumi teenistujate arv vähenes kolmandiku võrra,“ sõnas ministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu.

Aivar Sõerd.Foto: Madis Veltman / Ekspress Meedia

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee