Lugejakiri

Psühholoog: kas meie lapsed peavad olema katsejänesed Eesti 200 poliitiliste ambitsioonide teel? (19)

Mihhail Beljajev, 13. jaanuar 2019, 16:48
 Marianne Loorents
"Just hiljuti tuli Eesti 200 oma valimisreklaamiga, mis esmalt sättis eestlaste ja venelaste jaoks eraldi istekohad. Nii mõnigi mõtles seepeale kohkunult, et kõik need inimesed tahavad, et Eesti oleks sarnaselt Ukrainaga lõigatud osadeks, kus eestlased ja venelased on eraldatud," mõtiskleb sotsiaaldemokraat ja psühholoog Mihhail Beljajev.

Õnneks on Eesti 200 tänaseks maskid maha võtnud. Aga see ei tee juhtunut olematuks! Hilisematest selgitustest hoolimata jääb väga paljusid inimesi saatma tunne, et Eesti 200 tahab, et Eestis elavad lapsed oleksid katsejänesed, et rahuldada oma partei poliitilisi ambitsioone.

Eesti 200 üks juhtfiguure Igor Taro väitis hiljuti, et skandaalsete plakatite eesmärk oli illustreerida reaalset olukorda ja näidata, et Eestis peaks olema ühtne kool. Leian, et enne sellise reformi teostamist tuleb teha väga suurt eeltööd ning pingutada selle nimel, et nii eesti kui vene kogukond tuleks asjaga kaasa ja saaksid ühtse haridussüsteemi põhimõtetest ühtmoodi aru. Ja kindlasti tuleb pakkuda just vene koolide õpetajatele oluliselt rohkem täiendkoolitusi ja jätkata ka õpetajate palkade tõstmisega. Kindel on üks – reform nurjub, kui meil ei ole piisavalt vajalikul tasemel õpetajaid.

Kolmandaks ei taha ma seda, et kõik oleks ühtmoodi nagu nõukogude ajal, ja et kõik lapsed loeksid ühesuguseid lasteraamatuid nagu soovis 8. jaanuaril antud pressikonverentsil Kristina Kallas. Selleks, et eri rahvusest lapsed õpiksid koos ühes koolis, tuleb just täiskasvanutel ära lahendada ikka veel eksisteerivad vastuolud eestlaste ja siinsete venelaste vahel. Olgu siin näiteks hinnangud ajaloos juhtunud sündmustele. Leian, et tuleviku kool võiks rohkem arvestada nii laste isiklike kui ka kognitiivsete erinevustega.

Ja veel, ära ei tohi unustada perekondi, kust kõik algab. Toetav perekond kindlustab lõpuks selle, et laps saab hea hariduse, tahab eesti keelt õppida ja selle ka selgeks saab. Pahatihti on nii, et vanemad või siis üksikemad rabelevad päevast päeva tööd teha, et raha teenida ega suuda või ka ei oska oma lapsi hariduse omandamisel aidata. Töötan igapäevaselt psühholoogina ja näen, kuidas tunnevad end üksi jäetud lapsed, kes on sidunud end erinevate noortekampadega või on koguni üritanud ennast ära tappa. Siin saab riik mõtestatud sotsiaal- ja perepoliitikaga nii vanematele kui lastele appi tulla. Usun, et lastesse investeerimine ja perede senisest suurem toetamine aitavad kaasa ka sellele, et vanemad saavad rohkem oma lastele pühenduda ja nendega koos olla.

19 KOMMENTAARI

c
cz 16. jaanuar 2019, 15:40
"vaid ka eesti kogukonna ..." Vabandage, aga mis see "eesti kogukond" on?
j
Jessauul 14. jaanuar 2019, 11:42
Muuseas on meil juba Eestis olemas mitmeid ühtseid koole, kus samade seinte vahel vene klassid, sega klassid ja eesti klassid. Vene keelsete laste ees...
(loe edasi)
Loe kõiki (19)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee