Poliitika

EESTIS NAGU LÄTIS? Millise hinnaga saab väike tegija valitsuse kaaperdada (16)

Juhan Mellik, 11. jaanuar 2019, 13:23
KÕIK ON VÕIMALIK: Toompeal Stenbocki majas tegutsevate valitsuseliikmete hulka võivad jõuda ka nõrgema erakonna esindajad. Robin Roots
Eestis on täiesti võimalik, et valitsuse kaaperdab valimistel nõrgema tulemuse saanud erakond. Peamine, et saaks riigijuhtimise käima ning vajadusel ka ebasoovitava elemendi tüüri juurest eemale. Iseasi, et väikese tegija programm sulaks võimuleppes ilmselt ära.

„Kui suured ei suuda omavahel kokku leppida, siis tihtipeale pannakse etteotsa selline, kellel ei paista olevat mingeid ambitsioone,” lausub Tartu ülikooli politoloog Rein Toomla. „Ning keegi, kelle puhul ei paistaks kuidagi, et temast võiks saada suurtegija.”

Täpselt nõnda juhtus äsja Lätis, kus valitsuse kokkupanemise taak langes seimi kõige väiksemale erakonnale Uus Ühtsus ning selle esindajale, senisele europarlamendi liikmele Arturs Krišjānis Kariņšile. Käiguga hoitakse juhtimisest eemal oktoobrikuised valimised pea viiendiku häältega võitnud venemeelne Koosmeel.

„Andres Tarand on ka näide, kuidas sugugi mitte tugevaima poliitilise jõu esindaja sai peaministriks,” meenutab Toomla 1994 aasta novembrist 1995 aprillini püsinud niinimetatud jõulurahuvalitsust. Tuletades meelde 1920ndaid aastaid, võib sarnaseid näiteid tuua Toomla sõnul hulganisti.

„Eks kõik sõltub, kui suured vastuolud on esmaste tegijate vahel,” ütleb Toomla. Kui ikka kokku ei suudeta leppida, siis mõeldakse: võtame selle pisikese ja vaatame, mis tuleb. „Läti moodi mudel võib meil korduda küll.”

Pikka iga Toomla lõunanaabrite valitsusele ei ennusta. Ega ka meie omale, kui mingi trikiga peaksid peaministrikoha endale saama näiteks sotsiaaldemokraadid. „See oleks ilmselge kompromiss suurte jõudude vahel. Nad ootaksid siis sellist hetke, millal ise pildile tagasi tulla,” ütleb ta.

Hüljatud võitja

Eestis on säärast hüljatud võitja rolli Toomla sõnul traditsiooniliselt kandnud Keskerakond. „Kõige klassikalisem näide on 1999 aasta valimised,” lausub politoloog. Võitis Keskerakond, sündis aga niinimetatud Kolmikliit Isamaaliidu, Mõõdukate ja Reformierakonna vahel.

Ka säärase hädaabilahenduse puhul peaksid valitsust moodustavad erakonnad jõudma vähemalt põhipunktides ühele meelele. Toomla näeb, et siinkohal võiks tulla probleeme Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal. Sõna „kambakas” siin teaduri arvates kasutada ei saaks, sest seda terminit on Eesti poliitilises kontekstis pruugitud ikka siis, kui valimiste võitja ei pääse valitsusse.

„EKRE suhtes pole mõtet nii öelda, ta ei ole päris esimese suurusjärgu tegija,” sõnab Toomla. „Ta rabeleb rohkem kolmanda-neljanda koha pärast. Ta jäetakse lihtsalt kõrvale.”

EKRE ise on küll teatanud, et nad sooviksid valitsuses osaleda. „Programm on küll natuke kahtlasevõitu, kes tahaks nendega selliste põhimõtete alusel koostööd teha,” kommenteerib Toomla. Ent mis siis, kui erakond peaks tõepoolest jõudma valitsuskoalitsiooni läbirääkimisteni, nagu nad on soovi avaldanud? „Kujutan ette, et valitsusse pääsemise nimel võib koalitsioonileping tulla selline, kust me ei leia EKRE programmist õieti midagi,” prognoosib Toomla.

16 KOMMENTAARI

v
valija 13. jaanuar 2019, 20:26
miks ei ole presidendivalimist otse rahva poolt
j
juudas 12. jaanuar 2019, 17:34
EURO HINDA EI TÕSTA -SELLEKS MEIL VALITSUS JA VASTUVÕETUD AKTSIISID ,MIS AITAVAD TÕSTA HINDU -ET EESTI RAHVAS VAESEKS TEHA!!!!
Loe kõiki (16)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee