Kommentaar

Jüri Pino | Maavillase apartheidreklaami kaitseks (7)

Jüri Pino, kolumnist, 11. jaanuar 2019, 15:57
Foto: Tiina Kõrtsini
No kuulge.ˇMaksis siis ühe läbinisti untsuläinud reklaamikampaania pärast nii leili minna.  Et kõik on selle niikuinii kurjalt läbi hekseldanud, mis ikka öelda.

Ju läks, nagu kõneleb vana reklaamilegend või anekdoot: esitatakse tellijale kolm varianti. Üks on selline, millega võiks auhindu võita ja mis seepärast tegijatele endale hirmsasti südamelähedane. Teine on nii ja naa, korralik, aga ei enamat, õnneks ka ei vähemat. Kolmas tehakse nimme nii haige ja loll, et no seda ta küll ei võta, aga saab väljapraakimise õndsa tunde kätte.

Loomulikult valib tellija tolle kolmanda. Iga kord, kui jaburat reklaami näed, tahaks kohe teada, kas  oli, nagu legend kõneleb ja kui, siis millised need teised kaks õnnetukest, hea ja veel parem, olid.

Kes sai vihaseks?

Katsume teadagi millest ikkagi saia leida. Kasvõi puhtalt lõbu pärast.

Mina ei tea, mida kavatseti tegelikult. Näha on, mis välja tuli, et suur hulk inimesi sai vihaseks. Mõned kohe väga. Rahvusest sõltumata.

Selge, et erinevatel põhjustel. Venelaste seas võis tõsiseltki leiduda neid, kes arvasid, et nüüd ongi nii. Et venelased ootavad trammi ühel pool, eestlased teisel, kes härrasrahva püünele trügib, saab trahvi.

Arvestades seda, mis ja kust tulevaid uudisvooge umbkeelsem kamp jälgib, on nende peas pinnas valmis, viska ainult. Kuskile alumisse teadvusse on viidud valmisolek uskuda ükskõik mida. Niikuinii tambitakse just ida poolt seda venelase teisesordilisust ja pikapeale jääbki uskuma. Ei tasu iial alahinnata ajupesu tõhusust.

Muide, vanem rahvas, kaevake enda sees natuke ringi, otsides omaaegse tuhmivõitu nõuka propaganda jälgi. Mina leian endas küll ja nõuab kõva mõtlemist, et neid vähemalt armistada, päris ära ei kao kunagi.

Niisiis – venelased aeti vihaseks. Muide, arvatavasti võltsib praegu mingi Vene välismõjutusagentuuri Eesti osakond oma dokumente. Tõestamaks juhtkonnale, et tegelikult nemad selle tegid. Kukub ehk kuppusid, medaleid, ametikõrgendusi ja osakonna laiendamist. Tõsiselt, niisuguseid asju tehakse ka.

Nii. Meie omad, kui jahmatus üle läks, sattusid ehk natuke hirmusegasesse vihha.

Mida elevant meist mõtleb?

Mida eestlane mõtleb – mida elevant temast mõtleb. Küllap on hoolitsetud, et uudis üle ilma lendaks ja kui muidu tundub see elevandist mõtlemine vähe naljakas, siis seekord mitte eriti. Kes, tõbras, nüüd selle jama kokku keeras, mis londistele meist halva mulje jätab?

Lisanduda võib veel häbi, et keegi meist sellelsamal maal võib olla ikka nii issanda loll. Kasvõi juba geniaalne, hiilgav, briljantne, koh-i-noor idee interaktiivsest tänavareklaamist. Et kõigepealt ehmatame-vihastame su surnuks, palun helista alltoodud numbril. Kas sõnumeid jätta saab, tervitada saab? Anna mõistust, tõesti.

Ai, ma pidin ju saia otsima.

Viha liidab inimesi. Siin ei ole vaja isegi hakata miskeid pogrommide ajalugusid lillelaste omadega võrdlema. Lihtne kohvilaua tagune näide: kui kedagi kirutakse tagaselja, tehakse seda üksmeelselt, kirglikult ja aina värvikamaid detaile lisades. Tunnetades õiglast viha ja siirast ühtsust.

Proovige kedagi tagaselja kiita, üsna uniselt tuleb välja, et saaks juba teemast ümber.

Võiks siis väita, et ennastohverdavalt on liidetud eesti ja vene kogukond õiglases vihas lollide reklaamide vastu. Tehes sellega suure sammu edasi lõimumise suunas.

Mille eest ühe erakonna maine on väga väike hind.

Sai setukene ka oma häälekese raevumöiretesse lisatud...

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee