Maailm

„Kas kiskjad või maarahvas?“ Norras käivad hundijahiloa andmise järel tulised vaidlused

Toimetas Greete Kõrvits, 10. jaanuar 2019, 20:38

17 KOMMENTAARI

s
s/ 11. jaanuar 2019, 13:32
pajuvillem on täitsa vana hundi hüüdnimi, nagu metsakutsu, metsapeni, hallivatimees jne jne
t
tuleb-tuleb/ 11. jaanuar 2019, 10:38
Teadlaste sõnul pole enam küsimus, KAS epideemia tuleb, vaid Millal see juhtub. Näis, kumb ette jõuab - kas epideemia (sõltub loodusliku mitmekesisuse hävitamisest) - või hävinemine oma "uskude" läbi.
t
tegelt/ 11. jaanuar 2019, 10:26
Tippkiskja on siiski inimene. Ükski teine kiskjaliik ei suuda nii palju hävitada ja kahju tekitada.
h
hahh/ 11. jaanuar 2019, 10:24
Kui eurotoetused ära jäävad, pole enam mingit "lambakasvatuspiirkonda". Praegugi suurtel "lambakasvatajatel" pole õrna aimugu, kui palju tal lambaid või kus need üldse on.
t
tegelt/ 11. jaanuar 2019, 10:20
On teada, et kes ei salli loomi, see ei salli ka inimesi.
t
Tölpa/ 11. jaanuar 2019, 09:36
Hunt reguleerib loomulikul teel rohusööjate arvukust. USA ükjs tuntumaid rahvusparke Yellowstone hävis peaaegu selle tagajärjel, et hundid hävitati. Rohusööjate arv kasvas plahvatuslikult ja puud pöösad söödi paljaks. 1995 aastal toodi hundid tagasi ja rahvuspark muutus mõne aasta pärast uuesti roheliseks. Tegelikult saab ka läbi hundita, aga siis on vaja rohkem rohusööjaid küttida.
o
11. jaanuar 2019, 07:50
On teada, et loomaarmastajad vihkavad inimesi.
m
milleski/ 11. jaanuar 2019, 07:29
milleski peab ju väike Eesti olema SUUR. Olgu meie kaduvates metsades kõige suuremad metsloomade karjad.

e
ehh/ 11. jaanuar 2019, 06:30
Norra suur riik, mahuvad ära kõik inimesed ja metsloomad. Aga Eesti on nii väike nagu peopesa, metsad raiutakse maha ja siin peavad karjade viisi elama karud, hundid, šaakalid, kährikud, põdrad, metssead, ilkvesed, rebased, metskitsed... nii et näeme neid iga päev kui ringi liigume. Ehk oleks ikka tark kui arvestaksime oma metsade võimet neile loomakarjadele tõepoolest metsloomale vajalikku elupaiga kindlustada. Ja et julgeksime ikka veel metsast marju ja seeni otsima minna.
l
Looduskaitsja/ 11. jaanuar 2019, 02:08
MUHUMAA kütiti HUNDIVABAKS! Samuti peaksid hundivabad olema ka teised Eesti saared!
h
Hundipoliitik/ 11. jaanuar 2019, 01:56
Ei ole olukord enam normaalne ka Saaremaal – veel Eesti suuremas lambakasvatuspiirkonnas!!! Alates huntide jõudmisest saarele on seal kasvatavate lammaste arvukus vähenenud mitme tuhande võrra!!! Isegi Euroopa Parlament raporteeris 2018 aastal, et hundid ei sobi kõikidesse piirkondadesse: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+REPORT+A8-2018-0064+0+DOC+XML+V0//ET Eestist kirjutas sellele alla Ivari Padar. Ivari – ootaks ka Eestis muudatusi hundipoliitikas!!!
h
hajukiller/ 11. jaanuar 2019, 01:50
lahe, et eesti keelde on võsavillemi kõrvale ilmunud väljend "pajuvillem"
p
plö/ 11. jaanuar 2019, 00:54
Turovskid ajavad mõistusevastast juttu, hunt pole miski tippkiskja , teda ei pea olema, ega ole ka mingi eesti rahvusloom. eesti rahvusloom on siil ja väga ohustatud
ö
ö/ 11. jaanuar 2019, 00:52
norras pole miski palju inimesi ega ole ka eestis. Turovskite jutt ei pea üldse paika muide , sest hunt EI OLE METSA SANITAR. hunt murrab keda saab murda, kasvõi näljast nõrkenud kitse või ka šaakalit kes elutseb tihtipeale üksinda ja ei suuda ennast hundikarja vastu kaitsta ja noori hunte treenitaksegi murdma justnimelt koduloomade peal kes ei suuda eest ära joosta
a
a/ 10. jaanuar 2019, 23:45
See inimeseloom on ikka loomariigi kõige lollim loom. Ma juba tõesti loodan , et varsti mingi epideemia inimestest üle käiks ja ikka korralikult korigeeriks seda inimeste arvu siin planeedil.
i
Imestunud/ 10. jaanuar 2019, 22:25

i
I.E/ 10. jaanuar 2019, 21:08
Aru mina ei saa, et inimene võtab endale õiguse otsustada , et seda või teist loomaliiki meie ei taha oma maale, selle asemel karjatagu ja valvaku oma lambaid! Lasevad lamba- lolli looma metsa ja siis kurdavad, et kuri hunt tuli ja tegi auh- auh!

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee