Maailm

„Kas kiskjad või maarahvas?“ Norras käivad hundijahiloa andmise järel tulised vaidlused (16)

Toimetas Greete Kõrvits, 10. jaanuar 2019, 20:38
Hundivastane meeleavaldus: teema on Norra ühiskonnas pinev, samas pole ükski kõneisik kummaltki poolelt oma silmaga hunte näinudkiFoto: NTB Scanpix/Cornelius Poppe/via REUTERS
Eesti loodusportaal Bioneer ja Norra rahvusringhääling vahendavad, et Norra valitsus andis 1. jaanuarist loa küttida terve hundikari ning seda nn hundialal. Otsus tekitab erinevaid reaktsioone ja arvamusi. Ühed süüdistavad teisi selles, et tapavad ohustatud liiki, mis tegelikult proportsionaalselt suurt ohtu ei kujuta, teised jälle esimesi naiivses ja maakauges suhtumises.

MTÜ Loomuse liikme ja Norra loomakaitseorganisatsiooni NOAH juristi Katrin Velsi sõnul põhjendab Norra valitsus otsust vajadusega „leevendada konflikti ühiskonnas“, mis valitsuse arvates kaalub üles seaduses sätestatud nõude hunti kaitsta. Hunt on Norras äärmiselt ohustatud liik ja kantud Punasesse Raamatusse. Norra hundipopulatsioon on tilluke: kuni 74 hunti. Muidu oli huntide küttimine Norras seadusega keelatud.

Samal teemal

Kuid jahiks antud roheline tuli on lõunanorrakate ja põhjanorrakate silmis väga erineva tähendusega. Lõunas, kus hunte tegelikult õieti ei elagi, on rahvas nördinud, et metsakutsudele, keda niigi vähe, nüüd jahti hakatakse pidama. Põhja-Norras, kus hundialad (kokku umbes 5 protsenti Norra pindalast) asuvad, on elanike suhtumine teine. Sealsete põhjapõdra- ja lambakasvatajate sõnul teevad pajuvillemid vahel pahandust.

Mõnede poliitikute arvates ongi kariloomad võrreldes kiskjatega olulisemad. Laila Davidsen. endine rahvaesindaja Finnmarki vallast leiab, et põhjalased näevad huntide veretööd oma silmaga, samas kui pealinna Oslo rahvas reageerib vaid nunnudele hundipiltidele ega mõista, millist kahju nood korda võivad saata. Farmi- ja kariloomadega linnarahval suhted puuduvad.

„Meil siin on kariloomadega teised suhted ja traditsiooniliselt oleme ikka nende ja karjapidajate poolel,“ räägib Davidsen.

Teisipäeval toimus Oslos tõrvikute valgel protestiüritus senise hundijahikeelu vastu (hoolimata sellest, et 1. jaanuarist on muudatus juba kehtiv). Laupäevaks on aga Norra loomakaitsjad eesotsas NOAH-iga planeerinud vastumeeleavalduse huntide toetuseks. „Peame näitama, et ohustatud liike tuleb ikka kaitsta,“ sõnas NOAH-i juht Siri Martinsen.

Kuid kõik rahvusringhäälingu raadiosaates sõna saanud inimesed - nii huntide vastased kui fännid - tunnistasid, et pole ihusilmaga eales ühtki vabas looduses hunti näinudki. Samuti teevad teised kiskjad lammastele ja põtradele kordades rohkem kahju kui hundid.

Hundivastane meeleavaldus: „Kas kiskjad või maarahvas?“Foto: NTB Scanpix/Cornelius Poppe/via REUTERS

„Ökoloogide hinnangul on ka Eestis huntide olukord üsna halb. Seda peamiselt liigse jahisurve, suure häiringu ning elupaikade tükeldatuse tõttu,” sõnas MTÜ Loomuse liige ja keskkonnaeetik Mattias Turovski. “Hunt kui tippastmekiskja ja metsasanitar on metsakooslustele suure tasakaalustava jõuga, reguleerides tõhusalt väiksemate kiskjate ning saakloomade nagu metskitsed arvukust. Et hundid saaksid täita oma ökoloogilist rolli, peaks nende populatsioon olema tunduvalt suurem, kui need hinnanguliselt 100-200 võsavillemit, kes täna moodustavad Eesti hundiasurkonna.”

Turovski leiab, et Norra seisukord on Eesti omast tunduvalt hullem. “Eestist mitmeid kordi suurema pindalaga Norrasse on arusaamatu ja häbiväärse hävitamispoliitika tagajärjel alles jäänud vaid mõnikümmend hunti ja valitsuse hiljutise otsusega kütitakse praegu üks kolmandik nendest õnnetutest loomadest ära,” kommenteeris Turovski.

16 KOMMENTAARI

s
s 11. jaanuar 2019, 13:32
pajuvillem on täitsa vana hundi hüüdnimi, nagu metsakutsu, metsapeni, hallivatimees jne jne
t
tuleb-tuleb 11. jaanuar 2019, 10:38
Teadlaste sõnul pole enam küsimus, KAS epideemia tuleb, vaid Millal see juhtub. Näis, kumb ette jõuab - kas epideemia (sõltub loodusliku mitmekesisuse hävitamisest) - või hävinemine oma "uskude" läbi.
Loe kõiki (16)

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee