Ilm ja loodus

ÜLLATAV AVASTUS: loomad muudab monogaamseks kindel geenivalem 

Toimetas Kais Allkivi, 9. jaanuar 2019, 17:54
Preeria-uruhiired veedavad suurema osa ajast koos paarilisega ning hoolitsevad ühiselt järglaste eest. Foto: Vida Press
Texase ülikooli teadlased avastasid kümmet selgroogset loomaliiki uurides, et selle taga, kuidas loomaliigid evolutsiooni käigus monogaamseks muutuvad, on sarnased geneetilised muutused.

Uurijad vaatlesid viit lähedases suguluses olevate liikide paari – kaht paari imetajaid ning üht paari linde, konnasid ja kalu, vahendab EurekAlert!. Need liigipaarid esindavad viit iseseisvat juhtu, kus monogaamia evolutsiooni käigus esile kerkis, näiteks kui preeria-uruhiired lahknesid polügaamsetest uruhiirtest eraldi liigina

Samal teemal

Võrreldi geenide avaldumist isasloomade ajus, et teha kindlaks, millised muutused ühelt käitumisviisilt teisele üleminekul tekkisid. Selgus, et polügaamsete liikide monogaamseks muutumisel on olnud universaalne geneetiline valem – mõningad geenid muutuvad aktiivseks, teised lülitatakse välja.

„Meie uurimus ulatub evolutsioonis 450 miljoni aasta taha, mil nendel liikidel oli ühine eellane,“ räägib uurimuse põhiautor Rebecca Young. Teadlasi üllatas nii pika aja vältel püsinud korrapära, iseäranis niivõrd keeruka käitumismuutuse puhul.

Monogaamsena määratlesid uurijad loomi, kel tekib vähemalt ühe paaritumishooaja kestel püsiv side ühe kindla liigikaaslasega. Poegade eest hoolitsemises osaleb lisaks emasloomale ka isasloom. Monogaamseks võib pidada ka loomi, kes põhipaarilise juurest aeg-ajalt siiski kõrvalhüppeid teevad.

Lõuna-Ameerika vihmametsades elavat monogaamset konnaliiki Ranitomeya imitator eristab kõigist teistest kahepaikseliikidest see, et isaskonn aitab emasel kulleste eest hoolitseda.Foto: Anton Sorokin / Alamy

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee