Kommentaar

Andrei Kuzitškin: Eesti 200 kui poliitilise abordi ohver (12)

Andrei Kuzitškin, kolumnist, 9. jaanuar 2019, 17:10
Andrei Kuzitškin usub, et Eesti 200 plakatiaktsioonist saavad enim kasu Keskerakond ja Vene propagandaveskid Erakogu
Kolumnist ja endine Vene riigitegelane Andrei Kuzitškin, kes elab 2014. aastast Eestis paguluses, kritiseerib Eesti 200 reklaamiaktsiooni ning kirjutab, et aimas uuest poliitilisest liikumisest kuuldes juba ette, et asi läheb ruttu jamaks. Kõigepealt lapsevanker Vabaduse väljakul, nüüd plakatid. Lühendatud versioon on alljärgnev, täispikkuses arvamuslugu võib lugeda Vecherkast.

Vaadake, valimiskampaaniate ajal kaovad alati selle piirid, mis on lubatud. Olen ise üle elanud kümneid erinevaid valimisi. Tean suurepäraselt, kuidas poliittehnoloogid töötavad: olen ikka igasugu ilmaimesid näinud!

Samal teemal

Seega ei üllatanud Tallinna kesklinna püstitatud plakatid, mis kutsusid üles eestlasi venelastest eraldama mind sugugi. Samal päeval ekspertidega vesteldes avaldasin arvamust, et küllap see ühe väga osava Eesti PR-tegelase kätetöö on. Küll aga eeldasin, et kindlasti püsib põnevus töö tellija isiku osas õhus kolm päeva. Sellised on reklaamimaailma reeglid: esimesel päeval on rahvas hämmingus, teisel on tähelepanu reklaami ümber haripunktis, tekib kõige rohkem arutelu, kolmandal hakkab arutelu tasapisi vaibuma... Et siis saaks poliitik üleni valges välja hüpata ja kuulutada: „Ahhaa! Hakkasite kartma? Vot, kui ei taha, et sellised asjad päriselt juhtuksid, valige mind!“ Puhas valimiskampaaniate käsiraamat.

Siiski tegin oma arvutustes vea: reklaamitsükkel ei kestnudki kolm päeva. Kristina Kallas lõi juba järgmisel päeval kartma ja tunnistas teo üles. Oma sõnavõtus ütles ta, et „plakatid põhjustasid hirmu“. Tegelikult oli nii: eestlased olid nördinud, venelased aga itsitasid pihku. Nii vähemalt selgub Delfi kommentaariumist. Eestlaste seas põhjustasid plakatid kõrgendatud tähelepanu – Kristina Kallase pöördumise all on 600 kommentaari. Venekeelne üldsus jäi külmaks – ei rohkem kui 150 kommentaari. Vaat kui keegi kallist Putinit solvab, siis viskab kuni 400 kommentaarini.

Ja siis teine fopaa. Kristina Kallas lausa kutsub enda pihta kive loopima, öeldes, et plakatitele kirjutatud sõnum ei vasta tegelikult tõele. Mina nüüd kedagi kividega ei loobi, ammugi veel Kristina Kallast, aga seda ütlen ma küll: jah, need plakatid on kõverpeegliks, mis moonutavad tõde. Esiteks ei ole Eesti 200 esimene, kes Eesti ühiskonna segregeeritusest räägib. 30 aasta jooksul on Eestis (ja Venemaal) sellest rääkimata või kirjutamata jäänud ainult laiskvorstidel. Ka mina olen viimase nelja aasta jooksul sel teemal korduvalt sõna võtnud. Teiseks, kirjutised eestlaste ja venelaste eraldamisest plakatil viitavad teatud sundusele ja mingis mõttes kohustuslikule tegevusele.

Aga nüüd öelge mulle: kes kohustab venelasi Lasnamäele koonduma, saatma oma lapsi vene koolidesse, vahtima ainult Venemaa telekanaleid? See on nende vabatahtlik valik. On see hea? Minu meelest mitte. Aga venelastele meeldib. Eesti valitsus aga loob kõik soodsad tingimused, et olukord just nii olekski. Eriti edukas on selles Tallinna linnavalitsus, mis pole keskide juhtimise all näpuotsagi liigutanud, et eesti-vene lahususe probleemi lahendada.

Misjaoks? Lasnamäe ja Põhja-Tallinna rahvas elab ülejäänud Eestist vaimses, kultuurses ja poliitilises isolatsioonis. Ja nad mõtlevad, et nende erilisse „Vene maailma“, mida Keskerakond Eesti riigi enda sees on aidanud luua, on nagu looduskaitseala, kuhu „võõraid“ – eestlasi – lubatakse vaid külastajatena. Olin täiesti jahmunud, kui Eesti kultuuriminister mulle rääkis, kuidas Lasnamäel asuvate vene koolide direktorid keeldusid teda 1. septembri üritustele lubamast. Rohelist tuld näitas ministrile vaid Linnamäe Vene Lütseumi direktor. Põhimõte „jaga ja valitse“ töötab täiuslikult.

Eesti 200 aktsiooni tõeline kasusaaja oli... Keskerakond, eesotsas oma aktivisti Raimond Kaljulaidiga. Alustuseks tsiteeris Eesti meedia tema pahast sõnavõttu provokatsioonist. Seejärel mainiti poliitiku nime positiivsel toonil mitmetes Vene väljaannetes: TASS, Ren TV, Komsomolskaya Pravda, Gazeta.ru, Russia Today, Izvestija, portal 360 jne. Raimond Kaljulaidi nimetati „Keskerakonna prominentseks esindajaks, kes seisab eestlaste ja venelaste eraldatuse vastu“.

Üks iroonitsev meesterahvas küsis mult: „Mis te arvate, kui paljud keskerakondlased Vene meedias reklaami saamiseks Kristina Kallasele maksid?“ Mina vastasin, et küllap nad maksid ikka peasuhtekorraldajale. Teiseks oli Priit Hõbemägil absoluutselt õigus, kui kirjutas Eesti Ekspressis, et Eesti 200 on kui veeks Venemaa propagandaveskitele. Kahtlen, et Kristina Kallas sellist tulemust lootis.

Ma austan sügavalt Kristina Kallast Narva kolledži juhi rollis ning tema pärissaavutusi integratsiooni vallas. Ma hindan tema väsimatut energiat, vahedat mõistust ja analüütilisi oskusi. Seda enam ei saa ma aru, kuidas sedavõrd silmapaistev naisterahvas kõige banaalsemal viisil endale vee peale lasi.

Poleks hullu, kui provokatiivse reklaami tõttu oleks kannatada saanud kõigest Kristina Kallase maine, aga korraliku löögi said kõik inimesed, kes uskusid uude erakonda ja selle liidrisse. Ja see löök oli niivõrd tugev, et toimus ilmselge poliitiline nurisünnitus.

12 KOMMENTAARI

f
Fakt on see. 10. jaanuar 2019, 13:34
Et Kremli propakoertele visati rohke lihaga rasvane kont hambusse. Nüüd hea neil Eestit võrrelda apartheidiaegse LAV-ga.Ega nad uuri,kuidas tegelikult on.
e
eestlased ei taha massiliselt venelaste lapsi oma koolidesse 10. jaanuar 2019, 12:36
venaelaste lastest paljud on vägivaldsed ahistajad kes tegutsevad arvulises ülekaalus ja muidu nõrgemate ja nooremate vastu. oma lapsega kogemuse pealt räägin, laest ei võta. minu laps lihtsalt õppis vältima sellised koolikaaslasi samast koolimajast.
Loe kõiki (12)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee